Technic Kitchen

Ülikoolis õppisin ma tööstusautomaatika valda langevat eriala, meil on suured seadmed ja jämedad juhtmed ning programmid kontrolleritele kujutavad endast peamiselt hoopis graafilist funktsiooniblokkide kogumit, nii et ma pole kunagi vaevunud üliilusat koodi ja superoptimaalseid lahendusi kirjutama – meil käivad need asjad veidi teisiti, asjad on robustsed, kui seadmete poolt antud limiite ei ületata ning idee poolest kindlalt töötab, siis on täiesti ok, kes see ikka surkima hakkab, et mismoodi see värk välja näeb (bad, bad thinking, kui mu õppejõud vaid seda näeks). Kuid tuleb tunnistada, et ilusat koodi on hea lugeda küll.

Üldiselt, asjad on nii, et kui on tegu mingi väiksema asjaga, siis on sellega reeglina hästi kiire, et kogu aeg on tuli takus – kui kohe välja ei anna toodangut, jõuab keegi ette ja napsab turu ära. Asja saab kiirendada, kui sellelesamale koodi ilususele läbi sõrmede vaadata, klopsida lihtsalt kähku kokku midagi, peaasi, et töötab, küll hiljem jõuab parandada ja mingit korda luua ja dokumentatsiooni kirjutada.

Kuid ilmneb, et ei jõua, õigemini, asi on vahepeal käte vahelt välja kasvanud ja edasine tegevus ning arendus näevad välja nagu ilma matšeeteta Tarzani valdustes ringikolamine, vaatad küll, et ahvid hüppavad puult puule ja asjad jooksevad, aga sina istud oma Amazonase lepavõsas ja ei suuda liikuda ei edasi ega tagasi. Õnneks saab virtuaalmaailmas restarti teha, kuid see tähendab kõige uuestiehitamist ning nüüd on veel rohkem aega mööda läinud, kui alguses üldse karta oli.

Heaks näiteks blog.tr.ee javascripti osa (link, utf-8), ime et ma needki vähesed kommentaariread sinna kirjutada viitsisin, ma pean alati mingi pool tundi kõigepealt uurima seda värki seal, kui mingi väikese paranduse sisse suudan panna.

See postitus on nüüd pigem rohkem märkus iseendale, et kui tegu on väikese ja elementaarse asjaga, siis võib koodi puhtusele sülitada, aga kui on arvata, et asjad ei jää maailma lõpuni sugugi niivõrd lihtsaks, siis tuleks veidi ikka pingutada, palju see ikka aega protsessile lisab, mingi 10% äkki.

Üks uus hea võimalus, mis on viimasel ajal tekkinud (või noh, tegelikult on võimalus olemas juba ammu, aga keegi ei tulnud selle peale, et seda kasutada või kui tuli, siis mitte massiliselt), on kasutada igasuguste andmete esitamisel (nimekirjad ja misiganes vastavad asjad) andmete eeltõmbamist serverist, mis annab kasutajale meeldivamad võimalused andmehulkade vahel navigeerida. Üsnagi hea õpetuse on kirjutanud Ryan Campell Particletree‚st (see konkreetne jutt käib küll rohkem JSONI kasutamise kohta vastava tulemuse saavutamiseks, aga sama hästi kõlbaks ka vana hea XML või misiganes andmevorm).

Asja point seisneb selles, et kasutaja saab kätte portsu mingist nimekirjast ning niikaua, kui ta seda nimekirja uurib (otsib sealt midagi või midaiganes), tõmbab skript serverist ära juba järgmise portsu andmeid, mille tulemuseks on peale kasutajapoolset märkuandmist, et tahaks edasi lugeda seda nimekirja – nupulevajutamisega või kuidasiganes – et andmed on juba olemas ja kuvatakse kasutajale silmapilkselt, misjärel asutakse salaja taustal jälle uut portsu andmeid ära tõmbama.

Probleemiks on muidugi võibolla liigne bandwithi kulutamine ja serveri koormamine, aga hei, meil on ju püsiühendused ja asjad ning see sekund maksab ka midagi, mis kuluks ootamise peale, kui tõmmataks serverist ainult kindlaid kasutaja poolt määratuid andmeid. 14K modemi kasutajatele ja 1M liini taga istuvate serverite adminnidele see muidugi ei meeldiks, kus konstantselt bandwidthi millegi tarbetu tirimise peale kulutatakse, kuid need numbrid peaks ju minevik olema?

Tegelikult oli kogu see postitus vaid selleks, et see ülevalpool asuv Particletree link välja käia, aga üherealine postitus täiesti uues blogis paistaks vähe nõmedana – sama hästi võiks ju hoopis oma del.icio.us-e lingikogu aadressi siia esilehe panna ja rohkem mitte midagi kirjutada (Y).

Lähiajal peaks avalikkuse ette tulema suuremal hulgal uusi ja huvitavaid teenuseid, nimetaks näiteks järgmisi kolme:

1. Nagi.ee – arvatavasti suurim ja seega tähtsaim lähituleviku uus teenus. Täpsem info küll puudub (kui lühikest tutvustust mitte arvestada), aga tundub, et tegu saab olema mingisuguse sotsiaalse võrgustikuga. Igasugu kodumaiseid sotsiaalseid võrke on viimasel ajal tekkinud rohkem, kui seeni peale vihma (meenutame näiteks connect.ee või semud.ee), kuid nad kõik vaevlevad – vähemalt kõrvaltseisja pilgu läbi – vireluses. Loodame, et nagi suudab pakkuda midagi, mida need eelnevad ei suutnud.

2. Kiire.ee – Kunagi XXL.ee-ga laineid löönud tegijad loovad uut Kuldset Börsi. Omal ajal jälgisin ma XXL.ee ümber seonduvat huviga, kuna oli ka endal koos ühe sõbraga plaanis midagi samasugust teha ning kusjuures, meil tekkis see idee tükk aega enne, kui XXL.ee välja tuli. Kuid meil jäi erinevalt nendest midagi puudu – nimelt teadmised. Ainus mis meil oli, oli ettekujutus, et milline leht välja peaks nägema ja mida teha suutma ning IE4 käsiraamat, kus lühidalt puudutati ka teemat nimega HTML. Ühesõnaga tööriistaks oli meil vaid Frontpage Express ja tahtmine maailma muuta, kahjuks aga jääb sellest veidi väheks, eriti kui üritad oma killer-app’i lükata üles hiidpika URL-iga tasuta veebimajutust pakkuvasse välismaa serverisse ning omad täielikku teadmatust faktist, et on olemas sellised asjad nagu skriptid, mis jooksevad erinevalt JavaScriptist hoopis serveri poole peal ja täheühend cgi tekitab vaid pearaputusi. Siis jah, läheb veidi raskeks. Igatahes XXL.ee meestele sellised mured nagu näha vaeva ei valmistanud ja nad said oma asja hiilgavalt aetud.

Ühesõnaga, kuhu ma jõuda tahtsin – kiire.ee kujutab endast classified ads tüüpi lehekülge, mis erinevalt Kuldsest Börsist pakub väheke intuitiivsemat kasutajaliidest ning seega mugavamat viisi oma asjadest lahti saada. Täpsemalt saab arengust lugeda siit. Mis aga endal silma hakkas on see, et enamus peamise konkurendi ehk eelpoolmainitud kuulutustelehe kliente kasutab endiselt paberlehte – maal kännu otsas istuv traktorimüüja ei kujuta võibolla ettegi, kuidas neti kaudu kuulutust panna, aga paberlehe saab kioskist kommiraha eest. Pealegi auto ja kinnisvaramüüjad/ostjad kasutavad juba niikuinii spetsiaalportaale (city24.ee, yyr.ee, auto24.ee, autod.com jne) – need saidid on end juba väga tugevalt turule sisse söönud ja kasutajate ülelöömine võib vägagi raskeks osutuda.

Nii et ootame ja vaatame.

3. iPop.ee – Kohalik Digg.com analoog. Sellised leheküljed on alati oodatud, kuid küsimus on, et kas tegu on ka elujõulise loomaga. Põhimõtteliselt kloon Paev.net algas samuti suure hurraaga, aga praeguseks on tegu sisuliselt ajusurnud projektiga. Paeva.net ebaedu üheks põhjuseks võib pidada ka ebapiisavat marketingi, kus mitte keegi peale mõne entusiasti leheküljest üldse kuulnudki pole, eks paista kas iPop suudab selles vallas edukam olla. Mina saan oma alternatiivuudised hetkel igatahes minut.ee-st.

–

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et sai nende kolme uustulnuka suhtes esitatud rohkem kriitikat, kui soovitusi, et mida tähele panna, kuid no sellised me eestlased juba kord oleme, milleks ikka enda silmas palki vaadata, kui teisel on seal pind, lihtsam on alati maha laita, kui ise mingeid ettepanekuid teha. Loodan neile kõigile siiski ainult edu. Eks aeg näita, mis tuleb.

Kuna mul on tegelikult palju öelda ja suur tahtmine oma nime all otsingumootorites infoüleküllust tekitada, sest tunnistame ausalt, hetkel annavad otsimootorid suht konkreetseid tulemusi, aga selline blogivormis leht, kus igal küljel on nimi kirjas võib seda asja veidi muuta. Ja no uhkem tunne on ka, kui ikka suuremal hulgal vasteid otsingule tuleb, mitte näiteks „total results: 3.“

Kirjutama hakkan ma vähemalt esialgsete plaanide järgi peamiselt uuematest veebitehnologiatest, mis blog.tr.ee arendamisel ootamatult näkku kargama hakkasid, märksõnadeks web 2.0, AJAX, ärimudelid, uued teenused (keskendudes kohalikele), UI ja muu taoline. Ehk ühesõnaga sellest, mis parasjagu pähe tuleb.

Mootorina kasutan, nagu ilmselgelt näha, WordPressi (hetkel versioon 2.0.2) ning templateks (vabandust, eestikeelne sõna ei tulnud esimese hooga meelde ja hiljem parandama ei hakka) on NewZen 2.0. Kasutajate järgi luuramiseks, nagu ikka, Google Analytics (hehee – mu esialgsele analyticsi kontole lisati 5 erineva profiili kasutamise võimalus, nii et ma ei pidanud uue lehe tarbeks mingis järjekorras istuma).