Technic Kitchen

Algatuseks tuleb tõdeda, et ma ise pole mitte kunagi ühelegi infotelefonile helistanud ja minu juuresolekul on neile helistatud umbes 3 korda. Kõik on iseenesest omapärased lood ja toon need siinkohal ära (ajaliselt ei pruukinud nad sellises järjekorras muidugi olla):

Esimene kord sai kõrtsis miskit tähistatud ja ühel hetkel tekkis arutelu, et kas Eesti hümni kolmandas salmis on kõigepealt „armas“ ja siis „kallis“ isamaa või vastupidi. Infotelefonilt sai õige vastuse, et ikka „armas“ ja siis „kallis“.

Teine juhtum, mis meenub, toimus väikse seltskondliku napsutamise taustal. Läksime vaidlema, et kumb on lõuna pool, kas Viljandi või Pärnu. Tuli taas infotelefonile helistada. Vastus, mis saime oli päris naljakas – „Mõlemad on lõuna pool“. Infotelefoni neiu nimelt vaatas kaarti ja tuli järeldusele, et Tallinnast vaadates on mõlemad asulad lõuna pool.

Kolmas juhtum leidis aset ööl vastu 2. aprilli aastal 2005. Sattusin olema samas seltskonnas Andrus Kivirähkiga ning taas ei olnud inimesed enam kained. Kivirähk helistas infotelefonile, et teada saada, kas paavst on juba surnud. Vist ei olnud veel sel hetkel.

Need kõik lood leidsid aset mitu aastat tagasi. Viimane kord, kui sõpradega rabas olles kerkis üles küsimus, et mis teosest on tegelane Huntaugu Miina, siis enam ei helistanud keegi infotelefonile vaid ma lihtsalt guugeldasin oma mobiilibrauseriga. Õige vastus on muidugi Eduard Vilde „Mahtra sõda“.

Kes helistavad tänapäeval veel infotelefonidele (ja kas nad teevad seda kaine peaga)?
Kes kasutavad kõikvõimalikke äri- ja infokatalooge? Mina olen olnud kogu aeg arvamusel, et need paksud raamatud kõlbavad vaid kontorites haamri asendajateks või selleks, et midagi raskuse alla panna.
Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.

Ning sellepärast ma annangi alati keelduva vastuse kui mulle nendest eelmainitet projektidega tegelevatest asutustest helistatakse ja kalli raha eest võimalust pakutakse oma organisatsiooni kohta infot nende andmebaasidesse talletada.

Lõbusad lood seoses infotelefonide ja kataloogidega, aga ka eriarvamused on lahkesti oodatud.

Hõigati välja järjekordne uus leht: muusika24.ee. Tore, kui uus teenus avatakse, aga kaua võib? Palju neid …24.ee lõpuga lehti meil juba on?

on24, auto24, city24, elu24, beebi24, kuulutus24, epoed24, maja24, events24, raha24, tarbija24.ee, motors24.ee, sisusta24.ee, ladu24.ee, fishing24.ee, etv24.ee, sex24.ee, ehitus24.ee, pesa24.ee…

Päris muljetavaldav. Olen kindel, et neid lehti on kordades rohkem, aga jutu mõtte illustreerimiseks piisab vast sellestki arvust.

Milles siis selle …24.ee fenomen peitub? Ma saan aru, et veebipoodide algusaegadel oli oluline viidata, et pood on 24 tundi ööpäevas ligipääsetav. Olgu, aga tänapäeval tundub see kuidagi lame – kõik veebilehed on 24 tundi ligipääsetavad. Vahepeal oli popp igale poole ette e- või i- ja lõppu „online“ panna. See trend vist hakkab vaikselt kaduma, kuigi tegelikult tundub isegi loogilisem kui 24-lõpp. Kas valida 24.ee lõpp sellepärast, et see on nii populaarne ning kõik kasutavad? Aga kui otsid mingit muusikalehte, siis kas esmalt proovid „muusika.ee“ või „muusika24.ee“. Ma ikka katsetaks esmalt muusika.ee-d.

24 tundub kindel ja sissetöötatud märk olevat, milleks midagi originaalset välja mõelda? Samas, äkki peaks näitama, et e-äri on lisaks 24-le tunnile lahti ka 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas? Muusika247365.ee – kõlab hästi, kaspole?

Võibollaaegannabarutust24.ee

Arvutimaailm on Eesti vanim tehnoloogiaajakiri, mis ilmub 1993. aastast. Tänapäeval on Arvutimaailma eesmärk lisaks uute tehnoloogiate tutvustamisele ka Eesti IT-äri laiem kajastamine.

Viimase Emori uuringu andmeil on Arvutimaailmal 27 000 lugejat, valdavalt vanuses 15–39 aastat. Samuti näitab statistika, et ajakirjal on 6000 naislugejat. Enam kui pooled lugejatest tituleerib uuring „valgekraedeks“, ⅔ on püsilugejad. Arvutimaailm on tellitud umbes tuhandesse ettevõttesse. Geograafiliselt jaotub lugejaskond üle Eesti suhteliselt ühtlaselt, jäädes keskmisest madalamaks Virumaal ning olles pisut üle keskmise Tartus ja Lõuna-Eestis (jutt ajakirja enda keskmisest).

Möödunud aasta jooksul on Arvutimaailm käsitlenud muu hulgas järgmisi teemasid: “Kas eelistada kodumaist või brändiarvutit?”, “Turvalisuse inimelement”, “MarkIT tungib Euroopasse”, “Omamise vaev või rendiõnn?”, “Veebiteenused reeglite ikkes”, “Mõra digiallkirjas”, “Julge visioon viis Osta.ee kasumisse”, “Vabavara ei anna säästu kergelt”. Lisaks kõvaketaste, pihuarvutite, skannerite, printerite, LCD-ekraanide, GPS-ide valmisveebide ja palju muu võrdlustestid või uute toodete üksiktestid. Sõna on saanud suur osa Eesti IT-äri ja -elu võtmeisikuid.

Arvutimaailma toimetuse blogi asub aadressil: http://arvutimaailm.blogspot.com/

50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + Arvutimaailma tutvustus + kampaania kirjeldus), saavad Arvutimaailma tellimuse pooleks aastaks tasuta.

Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:
1. oma postituse link;
2. ees- ja perekonnanimi;
3. täpne tellimisaadress;
4. kontakttelefon.
Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

—

Mulle ju Arvutimaailm meeldib. Peabki meeldima, kui mõnikord isegi oma pilti on näha õnnestunud seal:)