Technic Kitchen

Tore on näha, et blog.tr.ee on blogijate meelel ja keelel. Tänaseks selgeks tõestuseks sellele on Vahur Afanasjevi poolt Trubetsky „Vennaskonna hümni“ ainetel loodud „Blog.tr.ee hümn„. Raamatutest ja filmidest on tuntud tõde, et kui sa kord laulu sisse oled pandud, siis pääsu pole. Meil on selle üle hea meel.

Et veelgi enam oma positsiooni folklooris tugevdada, kuulutab Blog.tr.ee välja konkursi:

Mõtle välja laul, milles oleks juttu blog.tr.ee-st, blogimisest, eesti blogijatest.
Tee laulust käepäraste vahenditega muusikavideo.
Lae klipp internetti (näiteks toru.ee’sse või YouTube’i)
Pane link videole selle postituse kommentaaridesse.

Tehnilisi ja loomingulisi piiranguid ei ole (Võid tsiteerida, monteerida, miksida, kleepida, liimida, joonistada, pildistada jne., kui kasutad oma töös kellegi teise loodud materjale, siis küsi muidugi autorilt luba.)

Züriiks on blog.tr.ee meeskond.
Töid ootame kuni 31. detsembrini 2007.a

Võitja kuulutame välja 3. jaanuaril.
Auhind: Blog.tr.ee logoga must suuremat sorti meestejope (XXL)
Korraldajatena jätame endale iguse tingimusi muuta:)

Jõud tööle!

Jope näeb välja umbes selline (kliki pildil, et suuremana näha):

Õige jope on mõeldud olulisemalt kogukamale inimesele, kui pildil nähtav mees.

Algatuseks tuleb tõdeda, et ma ise pole mitte kunagi ühelegi infotelefonile helistanud ja minu juuresolekul on neile helistatud umbes 3 korda. Kõik on iseenesest omapärased lood ja toon need siinkohal ära (ajaliselt ei pruukinud nad sellises järjekorras muidugi olla):

Esimene kord sai kõrtsis miskit tähistatud ja ühel hetkel tekkis arutelu, et kas Eesti hümni kolmandas salmis on kõigepealt „armas“ ja siis „kallis“ isamaa või vastupidi. Infotelefonilt sai õige vastuse, et ikka „armas“ ja siis „kallis“.

Teine juhtum, mis meenub, toimus väikse seltskondliku napsutamise taustal. Läksime vaidlema, et kumb on lõuna pool, kas Viljandi või Pärnu. Tuli taas infotelefonile helistada. Vastus, mis saime oli päris naljakas – „Mõlemad on lõuna pool“. Infotelefoni neiu nimelt vaatas kaarti ja tuli järeldusele, et Tallinnast vaadates on mõlemad asulad lõuna pool.

Kolmas juhtum leidis aset ööl vastu 2. aprilli aastal 2005. Sattusin olema samas seltskonnas Andrus Kivirähkiga ning taas ei olnud inimesed enam kained. Kivirähk helistas infotelefonile, et teada saada, kas paavst on juba surnud. Vist ei olnud veel sel hetkel.

Need kõik lood leidsid aset mitu aastat tagasi. Viimane kord, kui sõpradega rabas olles kerkis üles küsimus, et mis teosest on tegelane Huntaugu Miina, siis enam ei helistanud keegi infotelefonile vaid ma lihtsalt guugeldasin oma mobiilibrauseriga. Õige vastus on muidugi Eduard Vilde „Mahtra sõda“.

Kes helistavad tänapäeval veel infotelefonidele (ja kas nad teevad seda kaine peaga)?
Kes kasutavad kõikvõimalikke äri- ja infokatalooge? Mina olen olnud kogu aeg arvamusel, et need paksud raamatud kõlbavad vaid kontorites haamri asendajateks või selleks, et midagi raskuse alla panna.
Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.

Ning sellepärast ma annangi alati keelduva vastuse kui mulle nendest eelmainitet projektidega tegelevatest asutustest helistatakse ja kalli raha eest võimalust pakutakse oma organisatsiooni kohta infot nende andmebaasidesse talletada.

Lõbusad lood seoses infotelefonide ja kataloogidega, aga ka eriarvamused on lahkesti oodatud.

Hõigati välja järjekordne uus leht: muusika24.ee. Tore, kui uus teenus avatakse, aga kaua võib? Palju neid …24.ee lõpuga lehti meil juba on?

on24, auto24, city24, elu24, beebi24, kuulutus24, epoed24, maja24, events24, raha24, tarbija24.ee, motors24.ee, sisusta24.ee, ladu24.ee, fishing24.ee, etv24.ee, sex24.ee, ehitus24.ee, pesa24.ee…

Päris muljetavaldav. Olen kindel, et neid lehti on kordades rohkem, aga jutu mõtte illustreerimiseks piisab vast sellestki arvust.

Milles siis selle …24.ee fenomen peitub? Ma saan aru, et veebipoodide algusaegadel oli oluline viidata, et pood on 24 tundi ööpäevas ligipääsetav. Olgu, aga tänapäeval tundub see kuidagi lame – kõik veebilehed on 24 tundi ligipääsetavad. Vahepeal oli popp igale poole ette e- või i- ja lõppu „online“ panna. See trend vist hakkab vaikselt kaduma, kuigi tegelikult tundub isegi loogilisem kui 24-lõpp. Kas valida 24.ee lõpp sellepärast, et see on nii populaarne ning kõik kasutavad? Aga kui otsid mingit muusikalehte, siis kas esmalt proovid „muusika.ee“ või „muusika24.ee“. Ma ikka katsetaks esmalt muusika.ee-d.

24 tundub kindel ja sissetöötatud märk olevat, milleks midagi originaalset välja mõelda? Samas, äkki peaks näitama, et e-äri on lisaks 24-le tunnile lahti ka 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas? Muusika247365.ee – kõlab hästi, kaspole?

Võibollaaegannabarutust24.ee

Arvutimaailm on Eesti vanim tehnoloogiaajakiri, mis ilmub 1993. aastast. Tänapäeval on Arvutimaailma eesmärk lisaks uute tehnoloogiate tutvustamisele ka Eesti IT-äri laiem kajastamine.

Viimase Emori uuringu andmeil on Arvutimaailmal 27 000 lugejat, valdavalt vanuses 15–39 aastat. Samuti näitab statistika, et ajakirjal on 6000 naislugejat. Enam kui pooled lugejatest tituleerib uuring „valgekraedeks“, ⅔ on püsilugejad. Arvutimaailm on tellitud umbes tuhandesse ettevõttesse. Geograafiliselt jaotub lugejaskond üle Eesti suhteliselt ühtlaselt, jäädes keskmisest madalamaks Virumaal ning olles pisut üle keskmise Tartus ja Lõuna-Eestis (jutt ajakirja enda keskmisest).

Möödunud aasta jooksul on Arvutimaailm käsitlenud muu hulgas järgmisi teemasid: “Kas eelistada kodumaist või brändiarvutit?”, “Turvalisuse inimelement”, “MarkIT tungib Euroopasse”, “Omamise vaev või rendiõnn?”, “Veebiteenused reeglite ikkes”, “Mõra digiallkirjas”, “Julge visioon viis Osta.ee kasumisse”, “Vabavara ei anna säästu kergelt”. Lisaks kõvaketaste, pihuarvutite, skannerite, printerite, LCD-ekraanide, GPS-ide valmisveebide ja palju muu võrdlustestid või uute toodete üksiktestid. Sõna on saanud suur osa Eesti IT-äri ja -elu võtmeisikuid.

Arvutimaailma toimetuse blogi asub aadressil: http://arvutimaailm.blogspot.com/

50 kiiremat veebipäeviku pidajat, kes kordavad seda postitust täies mahus enda blogis (pealkiri + Arvutimaailma tutvustus + kampaania kirjeldus), saavad Arvutimaailma tellimuse pooleks aastaks tasuta.

Selleks tuleb saata aadressile am@am.ee:
1. oma postituse link;
2. ees- ja perekonnanimi;
3. täpne tellimisaadress;
4. kontakttelefon.
Ühtlasi nõustud tasuta poolaastatellimusele kandideerides sellega, et Arvutimaailm saadab hiljem e-kirjaga teate, kas jõudsid 50 kiirema hulka, ning poole aasta pärast meeldetuletuse, et soovi korral tellimust pikendada.

—

Mulle ju Arvutimaailm meeldib. Peabki meeldima, kui mõnikord isegi oma pilti on näha õnnestunud seal:)

Juba mõnda aega olin lugenud erinevatest uutest funktsioonidest Gmailis ja imestanud, et miks mina oma Gmaili postkastis neid muudatusi ei näe. Täna, märgates uut feature’t, mis mulle huvi pakkus, süvenesin probleemi põhjalikumalt ja tegin üsnagi üllatava avastuse.

Uus võimalus, mis lubab avada kaasapandud tekstidokumente Google Docs’is on iseenesest väga vahva ja vajalik lisafunktsioon, mis annab Google Docs’ile veelgi enam eeliseid konkurentide ees. Soovides asja ise järgi katsetada hakkasin võimalust otsima linkide „Vaata HTML-ina“ ja „Laadi alla“ vahelt. Aga ei midagi.
(veel…)

Sattusin lugema Dion Hinchcliffe‚i artiklit parimatest Web 2.0 tarkvaradest aastal 2006. Parimaks Office Suite 2.0 kategoorias oli tema arvates ZOHO Office Suite‚i nimeline programm. Äramainimist oli teiste seas väärt ka Google Docs & Spreadsheets. Kuna ma siiamaani olen default’ina just viimatimainitut internetipõhiseks tekstiredaktoriks pidanud mõtlesin ka ZOHO järgi katsetada.

ZOHO Office Suite’i eelistena on välja toodud, et see koondab endas tekstiredaktorit, tabeltöötlust, wiki’t, projektihaldurit, kontaktihaldurit, midagi powerpoint’likku ja veel paljut muud. Kuna kõige selle korraga läbivõtmine oleks liialt tülikas, alustan sammhaaval ja uurin esialgu ZOHO Writer‚it ja võrdlen seda jõudumööda Google Docs’iga.
(veel…)

Lugesin Raini blogist sissekannet teemal: Tartu on töötamiseks mõnus koht. Omalt poolt võiksin lisada, et Viljandi on töötegemiseks mõnus koht, mõne jaoks on mõnus koht töötamiseks Rakvere ja mõne jaoks näiteks Abja. Aga meie väikse ettevõtte jaoks, mille hetke peamiseks töötulemuseks on blog.tr.ee, on parim koht otse internetis.

Näiteks meie OÜ Tr.ee on registreeritud Tartus tänaval, kus ma tõenäoliselt elu sees kordagi käinud ei ole. Ükskord helistas keegi kataloogikoostaja ja küsis kas me oleme Tartu firma. Jäin vastusega kohe jänni, sest mis Tartu firma Tr.ee ikka on. Aga pole ka Tallinna või Viljandi oma. Me asumegi internetis.

Meie tooted on internetis. Meie töövahendid on internetis. Meeskond on omavahel msn’i abil ühenduses praktiliselt kogu aeg. Kord nädalas peame maha pikema skype‚i konverentsi, kus kõik asjad aetud saavad. Ainult äärmisel vajadusel sõidame kõik ühte kohta kokku. Õnneks on Eestis enam-vähem kõik kohad mõne tunnitee kaugusel.

Internet on töötamiseks mõnus koht.

Nädalapäevad tagasi leidsin Skype’i blogist viite tasuta visiitkaartide tegemiseks.

Loomulikult tellisin endalegi ja täna hommikuks oli kümnene proovipakike minu postkasti jõudnud. Väga muljetavaldav. Trükkimine pluss Inglismaalt Eestisse saatmine võttis aega nädal aega. Lisaks sellele on tulemus igati vahva.

Uurisin selle toreda teenusepakkuja kohta täpsemalt järele. Moo, nõnda on kompanii nimi, pakub hetkel kahtsuguseid minikaarte – ühed juba eelmainitud Skype’i temaatikaga ja teised Flickri piltidega.
(veel…)

Oleme saanud sõbralikelt ja abivalmis blog.tr.ee kasutajatelt mõned kirjad, kus mainitakse kujunduse „katki“ olemist. Kuna enda poolt testitud tingimustel näikse kõik korras olevat, on väga keeruline midagi parandada, kui ei tea milles asi. Sestap paluks, et kui keegi peaks veel mingeid anomaaliaid täheldama, siis andke teada aadressile blog (ät) tr.ee või kirjutage neist selle postituse kommentaariumisse.

Eriti hea oleks kui saate lisada ka screenshoti ja täpsustada mis brauseri, op-süsteemi ja ekraaniresolutsiooni juures hälve tekkinud on.

Lisaks on oodatud sõna võtma need, kes kasutavad mõnd erilist/vähemlevinud veebisirvijat, et milline blog.tr.ee seal välja näeb. Näiteks kuidas on lood Safariga vaadates?

Oleme taas uue teenusega maha saanud: news.tr.ee – Kõik Eesti uudised ühest kohast!

Sarnaselt blog.tr.ee-le kuvab uudisepuu vasakul uusi uudiseid ningparemal kujunevad neist kasutajate eelistuste (klikkide) tulemusena „esiküljelood“. Ehk siis – erinevalt ajalehe veebiväljaandest, mida koostab toimetaja, näeb news.tr.ee välja täpselt selline, nagu kasutajad ta kujundavad.
(veel…)