Muretsed, et keegi teine loeb su Gmaili postkastist kirju?

Või unustasid avalikus internetipunktis end Gmail’ist välja logida? Pole muret, nüüd on võimalik vaadata, kas oled mõne teise seade ja ip-aadressi alt veel sisse logitud ning vajadusel end kaugteel valest kohast välja logida. Kontrollimiseks tuleb vaadata Inboxi alla serva, kus asub riba infoga viimasest kontotegevusest. Klikkides lingil “detailid” avaneb uus aken täpsema infoga ning seal asub ka nupp, mille abil on võimalik end gmailist kaugteel välja logida.

Muideks, kui oled sisse logitud mingitest kahtlastest kohtadest, kust sa seda teps mitte olla ei tohiks, siis oleks järgmiseks targaks liigutuseks oma parooli vahetamine.

Kes helistavad infotelefonidele?

1188
Algatuseks tuleb tõdeda, et ma ise pole mitte kunagi ühelegi infotelefonile helistanud ja minu juuresolekul on neile helistatud umbes 3 korda. Kõik on iseenesest omapärased lood ja toon need siinkohal ära (ajaliselt ei pruukinud nad sellises järjekorras muidugi olla):

Esimene kord sai kõrtsis miskit tähistatud ja ühel hetkel tekkis arutelu, et kas Eesti hümni kolmandas salmis on kõigepealt “armas” ja siis “kallis” isamaa või vastupidi. Infotelefonilt sai õige vastuse, et ikka “armas” ja siis “kallis”.

Teine juhtum, mis meenub, toimus väikse seltskondliku napsutamise taustal. Läksime vaidlema, et kumb on lõuna pool, kas Viljandi või Pärnu. Tuli taas infotelefonile helistada. Vastus, mis saime oli päris naljakas – “Mõlemad on lõuna pool”. Infotelefoni neiu nimelt vaatas kaarti ja tuli järeldusele, et Tallinnast vaadates on mõlemad asulad lõuna pool.

Kolmas juhtum leidis aset ööl vastu 2. aprilli aastal 2005. Sattusin olema samas seltskonnas Andrus Kivirähkiga ning taas ei olnud inimesed enam kained. Kivirähk helistas infotelefonile, et teada saada, kas paavst on juba surnud. Vist ei olnud veel sel hetkel.

Need kõik lood leidsid aset mitu aastat tagasi. Viimane kord, kui sõpradega rabas olles kerkis üles küsimus, et mis teosest on tegelane Huntaugu Miina, siis enam ei helistanud keegi infotelefonile vaid ma lihtsalt guugeldasin oma mobiilibrauseriga. Õige vastus on muidugi Eduard Vilde “Mahtra sõda”.

Kes helistavad tänapäeval veel infotelefonidele (ja kas nad teevad seda kaine peaga)?
Kes kasutavad kõikvõimalikke äri- ja infokatalooge? Mina olen olnud kogu aeg arvamusel, et need paksud raamatud kõlbavad vaid kontorites haamri asendajateks või selleks, et midagi raskuse alla panna.
Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.

Ning sellepärast ma annangi alati keelduva vastuse kui mulle nendest eelmainitet projektidega tegelevatest asutustest helistatakse ja kalli raha eest võimalust pakutakse oma organisatsiooni kohta infot nende andmebaasidesse talletada.

Lõbusad lood seoses infotelefonide ja kataloogidega, aga ka eriarvamused on lahkesti oodatud.

Otsingumootoritest

Statistika mõttes mõõtsin üle kõigi suuremate otsingumootorite otsingualade mõõtmed ja suhted otsingusõna kirjutamise kasti ning seda ümbritseva ala vahel, tulemused olid vägagi huvitavad. Otsingusõna kasti mõõtmeteks võtsin otseselt vastava textbox-i mõõtmed, otsingukasti ümbritseva ala võtsin silma järgi niiviisi, et minu arust haaraks see ühtse terviku. Üles- ja allapoole tekstikastist võtsin niikaugele, et oleks selge, et edasi läheb juba mingi muu osa lehest, vasakule ja paremale võtsin samamoodi, ainsa vahega, et kui näiteks otsest üleminekut polnud, siis piiriks jäi vähemalt 100 pikseli pikkune tühi maa järgmiste objektideni samas kastis. Kui nüüd sai piisavalt selgelt sõnastatud.

Kusjuures mõõtmised pole absoluutselt täpsed, need võivad eksida piksel-paar siia-sinna, aga ma loodan et see pole väga oluline.

Esiteks Google.ee

google.jpg

Otsinguala mõõtmed – 436 px x 79 px = 34444 px
Tekstikasti mõõtmed – 354 px x 21 px = 7374 px
Tekstikasti osakaal otsingualast – 21%

Loe edasi: Otsingumootoritest

Kuidas Gmaili uusi funktsioone saada

Enne
Juba mõnda aega olin lugenud erinevatest uutest funktsioonidest Gmailis ja imestanud, et miks mina oma Gmaili postkastis neid muudatusi ei näe. Täna, märgates uut feature’t, mis mulle huvi pakkus, süvenesin probleemi põhjalikumalt ja tegin üsnagi üllatava avastuse.

Uus võimalus, mis lubab avada kaasapandud tekstidokumente Google Docs’is on iseenesest väga vahva ja vajalik lisafunktsioon, mis annab Google Docs’ile veelgi enam eeliseid konkurentide ees. Soovides asja ise järgi katsetada hakkasin võimalust otsima linkide “Vaata HTML-ina” ja “Laadi alla” vahelt. Aga ei midagi.
Loe edasi: Kuidas Gmaili uusi funktsioone saada

ZOHO Writer – Google Docs’i konkurent

ZOHO Writer

Sattusin lugema Dion Hinchcliffe’i artiklit parimatest Web 2.0 tarkvaradest aastal 2006. Parimaks Office Suite 2.0 kategoorias oli tema arvates ZOHO Office Suite’i nimeline programm. Äramainimist oli teiste seas väärt ka Google Docs & Spreadsheets. Kuna ma siiamaani olen default’ina just viimatimainitut internetipõhiseks tekstiredaktoriks pidanud mõtlesin ka ZOHO järgi katsetada.

ZOHO Office Suite’i eelistena on välja toodud, et see koondab endas tekstiredaktorit, tabeltöötlust, wiki’t, projektihaldurit, kontaktihaldurit, midagi powerpoint’likku ja veel paljut muud. Kuna kõige selle korraga läbivõtmine oleks liialt tülikas, alustan sammhaaval ja uurin esialgu ZOHO Writer’it ja võrdlen seda jõudumööda Google Docs’iga.
Loe edasi: ZOHO Writer – Google Docs’i konkurent

Google, kes siis muu: Docs & Spreedsheets

docs
Technic Kitcheni ametlik kuuglikajastaja siinpool. YouTube’i ostust kirjutamise hetke magasin maha, seda kajastati mujal juba piisavalt. Tegelikult pakubki mulle rohkem huvi Google Docs & Spreedsheets nimeline värgeldus. Kiidulaulu alga.
Loe edasi: Google, kes siis muu: Docs & Spreedsheets

Picasa Web Albums – jälle midagi uut Googlelt

picasa

Google lajatab uute teenustega nii tihti, et varsti on vist lihtsam rääkida nendest asjadest, mida Google’il veel pole.
Nüüd on hakkama saadud veebialbumiga – Picasa Web Album – väga ajakohane teenus taaskord (kirjutame meiegi siin tehnoköögis viimasel ajal piltide hostingu teemadel üsna tihedalt). Loe edasi: Picasa Web Albums – jälle midagi uut Googlelt

Google Notebook väljas

notebook.jpg

Google avas oma Notebook teenuse, sisuliselt Del.icio.us-e konkurendi, mis võimaldab mugavalt linke hallata. Ülesehitused on küll veidi erinevad, siltide asemel saab panna lingile kaasa selgitava teksti, kusjuures koos brauseri pluginaga pole vaja seda tekstigi ise kirjutada, võtad lihtsalt mingi lõigu blokki, vajutad paremat hiireklahvi ning valid menüükäsu “Note this” ja ongi lehekülje link koos valitud tekstiga Google Notebookis olemas.

Loe edasi: Google Notebook väljas

Google’i tasuta lõunad

Google.com pritsib oma tasuta teenuseid ja programme kiiremini ja rohkem kui kunagi varem. Hetkel vaatasin kiirelt üle, et mis mul nende väljapakutust kasutusel on:

Gmail oma peamiseks postkastiks ja Google Analytics toreda statistikaprogrammina, mis hetkel küll mõlemad vist kutsetega registreerimist nõuavad. Kes soovib siis gmaili kutseid on mul hunnikute viisi.

Uuematest asjadest Google calendar. Üldiselt olen varem proovinud, aga pole kunagi ühtki arvutis peetavat kalendrit suutnud pidada. Põhiliseks mureks ongi see, et ma tahan oma kalendrile ka teistest arvutitest ligi saada ja igasugu eksportimised ning mälupulgal kaasaskandmised on palju tülikamad kui asju pabermärkmikku üles kirjutada. Seega selline veebipõhine kalender sobis mulle justkui rusikas silmaauku, lisaks ühtib see kõigi teiste kasutatavate google toodangutega ja omal valikul on võimalik päevakavast teistelegi ülevaade teha. Mugav.

Loe edasi: Google’i tasuta lõunad