Dual level – Kasutuskõlblik lood, aga eelduseks on see, et saad ta päris vaaderpassi abil ära kalibreerida. Kodus sain riiuli selle abil sirgelt seinale igaljuhul. Hiljuti lisandus veel uus funktsioon, mis näitab kaldenurka kraadides.

Units – Väga käepärane vahend juhul, kui oled seda tüüpi inimene, kellel on tihti vaja teada, kui mitu meetrit on 6 jalga või mitu kilomeetrit tunnis sa sõidad, kui masina spidomeeter näitab 70 mph.

Twitterrific – Üks paljudest Twitteri klientidest, näeb kena välja ja on mugav kasutada. Tasuta versioon näitab reklaame, aga see eriti ei häiri. (Äramainimist tasub veel konkureeriv Twinkle’i nimeline rakendus, millel on lisafunktsioonina võimalik vaadata läheduses asuvaid twitterdajaid. Kui panen kauguse 500 km peale, siis näen, et üks tüüp lätis ka kasutab seda…)

Facebook – nimi räägib enda eest, saad oma Facebook’i kontol silma peal hoida. Rakendust uuendati hiljuti ja nüüd on oluliselt rohkem funktsioone.

Brain Tuner – arvutamisülesannetega mõtlemismäng. Lihtne ajugümnastika, kus aja peale tuleb lahendada kas 20, 60 või sada matemaatilist küsimust. Näiteks 1+2=4 ja sina vastad, kas tehe on õige või väär. Lihtne, aga kaasahaarav. Kasulik ka muidugi.

Cowabunga – Veel üks vahva mäng, kus pead lehmi üle jõe põrgatama. Keegi võiks muide iPhone’i tarvis vana hea „hundimängu“ teha.

Sol Free – Kolmas mäng, mis tabelisse jõudis. Klassikaline pasjansimäng. Tasuta variandis saad mängida nelja erinevat mängu, teiste hulgas kõigile arvutisõpradele tuntud Solitaire‘ (Küll hoopis Klondike’i nime all). Mulle endale meeldib kõige rohkem Baker’s Game nimeline kaardiladumine.

Fring – Ülimalt kasulik app. Lisaks sellele, et see peidab endas MSN messengeri, Google Talki, AIM, ICQ jt IM kliente, on Fringi abil võimalik ka Skype’i kasutada. Skype’iga saab kahjuks vaid vaid Wifi võrgus. EDGE’i ja 3G puhul peab piirduma trükkimise abil suhtlemisega. Kõikide klientide kontaktid on kenasti ühes nimekirjas, mis teeb Fringi mugavaks kasutada.

Wikipanion – Wikipedia iPhone’i jaoks. Lihtne.

iTalk Recorder – tükk aega mõtlesin, et mis on see viimane programm, mis 10 parema hulka võiks kuuluda ja avastasin täiesti uue app’i, millest olin jupp aega puudust tundnud. iTalk Recorder võimaldab iPhone’iga heli salvestada. Mikrofon väga kaugelt küll eriti kvaliteetselt juttu kätte ei saa, aga ajab asja ära. Miinuspooleks on see, et salvestiste arvutisse saamiseks on vaja eraldi programmi ja hetkel on see saadaval vaid Mac OS X’i jaoks.

Tegu on siis veebisaidiga, mis lihtsalt väljastab listina telefoni ekraanile sellised blogid, mille pidajaid viimase 48h jooksul kuskil sealkandis nähtud on, kus sa ise parasjagu asud. Tegu pole mingi ülima tõe ja täpsusega, seega väga tõsiselt antud rakendust võtta ei tasu.

Ideed ja arvamused jätke nagu ikka kommentaariumisse.

Mõnda aega on kõikvõimalikele tehno-vidinatele (mobiiltelefond, arvutid, mp3-mängijad, mängukonsoolid jne) üha enam ja enam panud nimede asemel numbreid või tähtede ja numbrite kombinatsioone. Miks tootjad nii teevad?

Ajal kui mobiilimudeleid võis näppude ja varvaste peal üles lugeda, polnud asi nii hull. Oli olemas Nokia 5110 ja veel mõned mudelid, mis kõigil meeles püsisid. Aga praegu? Nokia on võtnud kasutusele praktiliselt kõik neljakohalised numbrid, Sony Ericsson on lisanud kolmele numbrile ka kaks tähte. Number on omapärane vaid siis kui seda ei kasutata massiliselt. Kui on olemas vaid üks Agent 007, teavad seda kõik, aga kui oleks popid agendid ka 1265, 0043, siis efekt kaoks hoobilt.

Kumb jääb paremini meelde kas „iPod Nano“ või „MSI MP-533FM“, kas „Acer Ferrari“ või „HP NX6325″, kas „Nokia N-gage“ või „Siemens CF110″. Pole vist kahtlustki. Sõnal, olgu kui jabur või tobe tahes, annab asjale isikupärasuse, meeldejäävuse. Number on anonüümne, mittemidagiütlev.

W810i sobib prototüübi nimeks kui seda tehases insenerid kavandavad ja nende jaoks võib igal tähel ja numbril mingi tähendus olla W seisab „walkmani“ ees, 8 on tüüp, 1 on seeria, 0 ja i tähendavad tont teab mida veel. Aga kui see telefon ükskord poodi jõuab siis peaks mudel saama nimeks näiteks Walkman ja sinna järgi veel maksimaalselt 1 number, aga mitte enamat.

Ma olen veendunud, et nimega toode müüb ennast paremini. Aga miks seda tootjad ei usu? Kas mudeleid on nii palju, et enam ei suudeta originaalseid nimesid genereerida? Aga kuidas Apple oma toodetele nimed suudab välja mõelda?

Widsets beta on üks igati vahva uus teenus, mis toob RSS-i otse su telefoni. Tegelikult on J2ME rss lugejaid mobiilidele varemgi välja antud, mina kasutan näiteks RSS Orbit-it, aga Widsets on asjale veidike tavanurgast erinevalt lähenenud. Nimelt nimetakse selles programmis erinevaid rss feed-e widgetiteks, mis koosnevad rss failist ning seadistatavast välimusest. Hetkel saab igale Widsetsi lehel netis lisatavale rss-ile valida esitluseks erineva värvi, panna paika logo ja salvestada juba widgetina kõigile kasutamiseks Widsetsi Librarysse.

Peale seda tuleb telefonisse laetav J2ME applet käima panna ning mängu jälgida, kus ekraanile laetaksegi siis kõik need erinevad widgetid, mis netilehel loodud sai.

Kusjuures kogu nähtav pilt ongi täpselt selline nagu AJAXi kasutajaliidesega dünaamilisel lehel kokku sai pandud. Väga mugav on hiirega arvuti brauseris niiviisi asju kokku lohistada ja järgmiseks märgata, et telefoniekraanilt täpselt sama näha saab. Tulevikus saabki ehk rohkem eääraseid teenuseid nägema – kasutaja määrab desktopi brauseris ära, et mida ja mismoodi ta telefonis näha tahab ning täpselt nii saabki olema – olles kusagil matkal või kusiganes, kuhu arvutit kaasa vedada ei saa, tuleb vaid telefonis vastav programm käima lükata ning ongi kogu maailm taas käeulatuses.

Edasi on juba tüüpiline rss lugeja, kuvatakse hetkel nähtavad kirjed, loetud postitused on tavalises, lugemata paksus kirjas ning kui mõnele neist vajutada, siis avaneb aknas (väga imelik on mobiilide puhul selliseid termineid kasutada) juba terviktekst.

Kusjuures, selle jaoks, et pidada silma peal andmemahtude liigutamistel, et kui palju GPRS liiklust on toimunud (see ju kõik maksab) on programmis olemas „Traffic monitor.“ Kui pole just selline kõnepakett, kus GPRS üpris vabalt käes on ning iga mega eest hirmhinda maksta tuleb, on selline funktsioon vägagi abiks.

Idee poolest peaks programm uutest postitutest ka ise teatama, aga hetkel niiviisi põgusalt proovides, ei suutnud ma seda funktsiooni tuvastada.

Üheks miinuseks on MIDP2.0 kasutamine, üsna paljud telefonid, eelkõige vanemad Java toetusega telefonid seda ei tunnista olles muutmatult MIDP1.0 peal, kuid ei tasu muretseda – kes tahab sääraseid teenuseid kasutada, sellel tuleks niikuinii uuem telefonimudel osta, mis oleks siis kiirema protsessori, suurema mälumahuga ning seega mugavamat kasutamist võimaldaks. Praeguste olematute telefonihindade juures ei saa vist keegi vastu vaielda ja kes vaidleb, see lugegu netist oma asju, mitte telefonist.

Nädal aega tagasi andis Nokia välja pressiteate, milles räägitakse uuest mobiilibrauserist S60 seeriale. Olulisim info üldse on see, et antud produkt antakse välja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik asjast huvitatud võivad toote arengust osa võtta. Samal ajal on Operal välja töötamisel oma Opera Platform™, mis Opera brauseri veelgi sügavamale mobiili operatsioonisüsteemi integreerima peaks.

Nokia versioonis pakub uus brauser hiirekursorit, mis lähendab mobiili ja desktopi brauseri võimalusi; korralikku mäluhaldurit, kontrollimaks out-of-memory situatsioone, mis niivõrd piiratud seadmel tekkida võivad; dünaamilise HTML-i ja vajalike skriptide tuge ja palju muud.

Featuuride alla kuuluvad veel suurendus, kus on võimalik vaadata tervet lehte vähendatuna ühel ekraanil ja siis seal kursoriga liikuda, et õiget kohta leida; visuaalne ajalugu, kus edasi-tagasi liikumiseks näidatakse ekraanile mahtuvaid screenshote; sarnane tekstiotsing desktop Firefoxile ja Operale, kus sõna trükkides näitab brauser esimest vastavat kohta lehel; RSS ning AJAX tugi.

Toetatud saavad olema hetkel järgmised mudelid: Nokia E60, Nokia E61, Nokia E70, Nokia 3250, Nokia N80, Nokia N71, Nokia N91 ja Nokia N92.

Opera keskendub rohkem widgetite moodi keskkonnale, mis lubab siis brauseri baasil ehitada mobiilile AJAX rakendusi. Nokia moodi valutumast olemasoleva veebi kasutamiskeksusest liigutakse seega spetsiaalsete mobiilirakenduste maailma, kus kasutatavad AJAX rakendused on kirjutatud konkreetselt mobiilidele ja tõmmatakse telefoni, kuhu nad ka jäävad.

Ühesõnaga, kui Nokia üritab moobilimaailma veebiga assimileerida, siis Opera tahab neid integreerida. Eks paista, kumb käitumisviis rohkem tulemust annab. Ühes asjas võib aga kindel olla – kui siiani mobiilidel Operale ühtegi arvestatavat konkurenti kõrvale panna polnud ja seega sai brauseri hinda üleval hoida (hetkel koos maksudega ligi 30€, mis on alla megase programmi kohta ikka päris suur), siis tulevikus vabavaralise konkurendi tekkides, peavad nad küll selle hinnapoliitika ümber vaatama.

J2ME

Esiteks muidugi peaaegu kõiki uuemaid telefonimudeleid toetav J2ME, mille jaoks on Forum Nokiast võimalik tõmmata Carbide.j (Endine Nokia Developer’s Suite for J2ME). Java eelisteks on lai kasutajaring ning mainitud enamuse uuemate telefonimudelite toetus. Miinuseks võibolla mõningad probleemid telefoni funktsioonide toetusega (värinaalarm jmt.) ning kohmakus – mõnekilobaidise java appleti kompileerimiseks on tarvis sadu megasid haaravat kompilaatorisüsteemi SDK-dega ning kõvasti aega, kuna kompileerimisprotsess – eriti arvestades tulemuse pisikest mahtu – on tõesti aeglane (aga see võis ka mu enda viga olla).

Symbian

Kui liikuda aga niiöelda tavaliste mobiilide juurest „nutitelefonide“ juurde (muuseas, see nimi pole enam õigustatud, enamvähem kõiki uusi telefone võiks selle märkega tähistada), selliste juurde, mis kasutavad operatsioonisüsteemiks Symbiani ja omavad tavalisest Java mobiilist enam võimalusi, siis laieneb loomulikult ka võimaluste hulk programmide tegemiseks, kusjuures esindatud on pea kõik olulisemad tänapäevased keeled.

C++

C++ on võibolla üks põhilisemaid arenduskeeli, suuresti tänu väga heale toetusele ja SDK-de olemasolule. Põhimõtteliselt on võimalik teha telefoniga täpselt seda, mis pähe tuleb, peaasi, et oskusi selleks vaid jätkuks. Forum Nokia annab mitte-kommertslikuks tegevuseks vabalt kasutada Carbide.c++ nimelise keskkonna, mis siis kõike seda toredust võimaldab. Kommertstegevuseks on tarvis kasutada juba siis Visual C++ või CodeWarriori, millele siis lihtsalt Symbiani SDK juurde tõmmata tuleb, aga kuna tegu on tasuliste programmidega, siis neid hetkel ei puuduta.

C-s ma ennast väga tugevalt ei tunne ja seega pole suurt üritanud neid võimalusi proovida. Ükskord küll installisin katsetamiseks enda arvutisse kõik vajaliku peale, aga mingil arusaamatul põhjustel jooksis install kokku ja midagi head sellest ei tulnud, „hello worldi“ ma valmis igatatahes nikerdada ei suutnud.

OPL

OPL-i puhul on tegu juba mitte kompileeritud vaid interpreteeritava süsteemiga ja vajab runtime komponenti, mis siis enne OPL programmide kasutamiseks telefoni installeerida tuleks. Sisuliselt on tegu Basic keelega, millele on mobiili tugi külge poogitud ja seetõttu ka algajatele oma lihtsuses vägagi sobiv. Plussiks on hea mudelite tugi, kuid suureks miinuseks on muidugi mainitud eelnev runtime komponendi installeerimise vajadus.

Python

Python for S60 on Nokia poolt välja antud keskkond python keeles kirjutatud programmide käivitamiseks telefonis. Samuti nagu OPL puhul on tegu interpreteeritava keelega, kuid kasutajatele kergem kasutada, kuna käivitada saab otse skriptifaile, mitte ei tule neid eelnevalt kuidagi käivitajale loetavamasse formaati konvertida. Miinuseks paljude telefonifunktsioonide puudumine, aga täiesti piisav lihtsamate aplikatsioonide tarbeks. Samuti on probleemiks asjaolu, et tegu on pigem spetsialistidele suunatud nišikeelega – tavakasutaja, kes veidi programmeerida oskab ja midagi lihtsat teha tahaks, seda keelt suure tõenäosusega eriti hästi ei valda.

Perl

Väljas on ka Perl for Symbian, sarnane Pythonile, kuid seda paketti ilmestab vaid keele põhifunktsioonide olemasolu ja praktiliselt mitte mingisugune telefonitugi. Kuid ajapikku selline seis loodetavasti muutub, kuna tegu on ju iseenesest väga hea keelega, mille mittevaldaja erinevalt pythonist suht kiirelt ja valutult tänu suurele sarnasusele näiteks C või PHP või muu meinstriim keelega, selgeks saab. Hetkel siis rohkem mänguasja mõõtu.

Näide

Eespool pildil asuv „Hello world“ on teostatud pythonis ning selle jaoks kulus 2 rida koodi:

import appuifw
appuifw.note(u“Tere maailm!“, ‚info’)

Süsteemi toimimapanemiseks kulus Pythoni downloadimisele ja installimisele kuluv aeg + need mõned sekundid tolle kahe rea kirjutamiseks ja telefoni mälukaardile kopeerimiseks, peale seda sai rakenduse juba käima panna – midagi väga erinevat ajasöödikutest kompilaatoritest C-st ja Javast.

Igatahes, kõik võimalused on olemas ning arvatavasti võib oodata üsnagi pea vägagi huvitavaid mobiilidele suunatud programme, eriti just nendele suuremaid võimalusi pakkuvatele Symbiani telefonidele – siiani on asi tänu keerukusele üsnagi ühekülgne olnud. Üpris kerge on siduda programme ka veebiga ja sellega pakkuda erinevaid teenuseid. Seega tulevik saab olema põnev.

Tõsi ta on, et varasemal ajal, esimeste WAP telefonide puhul, siis kui mobiilide ekraanid olid väga väikesed ning mustvalged, oli mobiili-internet rohkem mänguasja mõõtu, kui tõsine töövahend. Pakutavad WML võimalused olid väga väikesed, dialup põhine nett aeglane ja kallis ning üleüldse raske arendada, kuna WML ainult meenutab kõigile tuntud HTML-i, sisuliselt tuli ära õppida uus, desktop browseritega mitteühilduv ja suurte piirangutega, markeerimiskeel ning seega tuli arendada kahte asja paralleelselt – desktopile ja mobiilile eraldi.

Siin tulebki mängu uuem, kuigi praeguseks juba aastaid võimalik, aga siiani vaeslapse staatuses XHTML Mobile Profile ehk XHTML-MP. Tegu on nimelt tavalise XHTML-iga üsna identse, kuigi samuti väikeste limiitidega, keelega ja seega kergelt porditav. Toetatud on ka CSS ning seega on teoorias võimalik valmistada lehti, mis kannavad ühist sisu XHTML formaadis ning siis vastavalt vaid sellele, kas kuvatakse infot desktopi või mobiilibrauseris, valitakse vastav CSS ja muud polegi vaja. Praktikas niivõrd kerge see pole, aga ikkagi tunduvalt lihtsam, kui WML-iga möllama hakata.

MIME tüüp

Soovitav MIME tüüp oleks „application/vnd.wap.xhtml+xml,“ kuigi kasutada võib ka „application/xhtml+xml“ ning „text/html,“ kuid need viimased võivad osadel mobiilidel probleemseteks osutuda. MIME tüüp tuleks tegelikult valida jooksvalt, vastavalt siis brauserile, millega faili poole pöördutakse, kuna tavaline desktopi brauser reeglina seda esimest ei mõista.

Ülesehitus

Nagu mainitud, kujutab XHTML-MP endast niiöelda tavalise XHTML väiksemat venda, seega on ta ülesehitus põhimõtteliselt juba tuttav.

Näide:

<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE html PUBLIC "-//WAPFORUM//DTD XHTML Mobile 1.0//EN"
"http://www.wapforum.org/DTD/xhtml-mobile10.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<head>
<title>XHTML-MP</title>
</head>
<body>
<h1>Hello world!</h1>
</body>
</html>

XHTML-MP Spetsifikatsioon

(link)

Võrreldes WML-iga on XHTML-MP puhul mitmed asjad, seoses siis standarditele vastavusega puudu. Toetatud pole näiteks:

• <deck> ja <card> elemendid
• <timer> element, selle saab asendada meta refresh elemendiga <meta content=“5;URL=http://www.neti.ee“ http-equiv=“refresh“ />
• sündmused: ontimer, onenterbackward, onenterforward, onpick
• muutujad
• Kliendipoolsed skriptid (WMLScript), edaspidi, alates XHTML-MP versioonist 1.2 hakkab olema toetatud ECMAScript Mobile Profile ehk lühidalt ESMP. Sinnamaani tuleb asjad ära teha serveripoolselt.
• Softkey tegevust ei saa muuta, selle asemel saab kasutada accesskey elementi, <a accesskey=“1″ xhref=“http://www.neti.ee“ mce_href=“http://www.neti.ee“>neti</a> sellisel juhul tuleb kasutusele klaviatuuri numbriosa, kus näitele vastavalt number ühele vajutades minnakse antud lingi suunas. Kuid sellel viisil on omad miinused – keegi ei suuda meeles pidada, et mis lehel mis number midagi teeb ja seda eraldi välja kirjutama hakata iga kord võtab rohkem ruumi ja on ebapraktilisem, kui lihtsalt noolenuppudega linkide vahel navigeerida.
• <u> element on puudu, selle asemel tuleb kasutada CSS käsku: p {text-decoration: underline}
• input format element on puudu (kas numbriline või tekstiline või misiganes input text tüüp olema peaks), samuti aitab välja CSS: input { -wap-input-format: „5N“}
• <anchor> lingid on puudu, selle asemel on submit nupud

Kui kellelgi on eelpool mainitud elemente siiski vaja, mis XHTML-MP osas puuduvad, aga WML osas eksisteerivad, siis ei jää lihtsalt muud üle, kui kasutadagi WML-i. Väga hea XHTML-MP õpetuse leiab siit.

Uus rate mobiilile?

Igatahes, mobiili nett on hetkel tugevalt alakasutatud ja oma võimalustele mittevastav. Kes teab, kas järgmine rate.ee ei võiks olla juba mobiilipõhine – sihtgrupp hängib niikuinii suure osa ajast arvutitest eemal Viru Keskuses ja mis neil muud seal pinkide peal chillides ikka muud teha oleks, kui mobiiliga kellegi pildile hinnet panna või seda kommenteerida. Kui kasutajamugavus läheneb juba desktop netile, siis poleks see ju mingi ime.