Blog.tr.ee OpenSource

LFUAYUJM

Uue blog.tr.ee versiooni tegemisega kaasnes ka plaan minna tagasi kunagise OpenSource mudeli juurde. Litsentsiks on seekord Creative Commons Attribution 3.0 Unported Litsents.

Ühesõnaga, igaüks kes tahab võib panna endale püsti oma blog.tr.ee. Ja igaüks kes tahab võib kirjutada blog.tr.ee-le uusi funktsioone ning lisasid. Ja võib neid lisasid jagada kellega tahab. Igaüks võib täpselt järgi vaadata, kuidas blog.tr.ee täpselt töötab. Mingeid piiranguid pole (v.a. litsentsist tulenevad ehk peab viitama blog.tr.ee-le).

Peamine põhjus, miks me oma saidi lähtekoodi täies mahus avaldame, on see, et tekiks peale uusi inimesi, kes oleks huvitatud keerulisemate veebiteenuste ja start-up-ide tegemisest. Kuskilt peab ju siiski eeskuju ja näiteid võtma. Võibolla oleme näiteks kellegi suure probleemi juba ise ära lahendanud – oleks vaja ainult see meie source-st järgi vaadata.

Kolm aastat blogide tehnilise külje ja võimaluste uurimisega on meile nii mõndagi põnevat õpetanud ja loodetavasti õpetame nende teadmistega ka teisi.

Blog.tr.ee TRAC, kus saab sourcet veebibrauseris vaadata asub http://trac.assembla.com/blogtree/browser. Kes tahab sourcet enda arvutisse, siis SVN Checkout asub aadressil http://svn.assembla.com/svn/blogtree. Muutusi commit-ida saavad Assembla registreeritud kasutajad, seega igaüks kes vähegi soovib. Source failid ja andmebaas on UTF-8 kodeeringus.

Kes ei tea, kuidas SVN töötab, soovitan installida arvutisse TortoiseSVN kliendi. Kui see on tehtud, siis kõige lihtsam oleks talitada järgnevalt: Luua uus kataloog, kus hakkavad paiknema Blog.tr.ee lähtefailid. Klikkida kataloogis paremat hiireklahvi ning avanenud menüüs, kus on elemendid “create new folder” jne, peaks olema menüü “SVN Checkout”. Sellele klikkides avaneb aken, kuhu URL of repository reale tuleks kirjutada Blog.tr.ee SVN Checkout aadress http://svn.assembla.com/svn/blogtree ning peale seda klikkida OK. Peale mõningast downloadi, peaks kataloog olema täidetud blog.tr.ee lähtefailidega. Kui nüüd mõnda neist failidest muuta, siis üles saab need serverisse käsuga SVN Commit.

TinEye – uus pildiotsingumootor

Tundub, et TinEye-st pole veel siinmail eriti juttu olnud – saan esimeste seas olla. TinEye on hetkel private beta arendamisstaadiumis olev pildiotsingumootor, kus otsimine ei toimu mitte märksõnade vaid piltide abil. Laed pildi üles või viitad mõnele veebiavarustes olevale pildile ning TinEye otsib sulle üles veebilehed, kus see pilt veel on. Mootor leiab üles ka pildi muudetud variante.

Nõutasin endale eelmisel nädalal kutset ja eile sain süsteemile ligipääsu. Lühikese katsetamise järel tundub tegu olevat igaljuhul väga vahva süsteemiga. Juuresolevalt pildilt on näha otsingutulemused Lennart Meri pildile (suuremalt vaatamiseks kliki pildil). Tõepoolest leidis otsing samas pildist erinevate toonidega variante.

TinEye arendamise taga on Idée Inc. nimeline ettevõte. Lisan siia ka TinEye’d tutvustava videoklipi:

Blogijatele tasuta ligipääs Encyclopaedia Britannica Online’ile

Kuulsin BOL podcastist uudist, et Encyclopaedia Britannica annab blogijatele tasuta ligipääsu oma online-versioonile ja mõtlesin järgi proovida. Wikipedia on tore küll, eriti kui tahad näiteks teada saada, mis Simpsonite 9. hooaja 11. episoodis juhtus, aga teinekord oleks päris mõnus mõni fakt üle kontrollida.

Sestap sai end registreeritud ja veebilehena eestikeelse blogi aadress välja käidud. Mõne päeva pärast tuligi vastus, et olen saanud üheaastase entsüklopeedia kasutusõiguse.

Britannica Online tundub esmakasutamisel liialt web 2.0 tehnilisi lahendusi täis topitud, mis kasutusmugavusele midagi juurde küll ei anna. Pigem on kõik need AJAXid jms ärritavad. Aga artiklid on mahukad ja küllap ka pädevad. Kuidagi peaks olema võimalik oma blogisse Britannica-widget lisada, aga hetkel ei leidnud seda lahendust üles.

Kel huvi, proovige ise järgi: http://britannicanet.com/?page_id=15

Britannica
Foto: Encyclopaedia Britannica

Kuidas teha sildipilve?

Praeguseks on sildipilved juba üsna suure leviku saavutanud ning loodetavasti seletama ei pea, et millega täpselt tegu. Kes aga siiski korralikult kursis veel pole, siis see ongi sildipilv.

Käesolevas blogisissekandes soovikski siis veidi vähemalt seletada, et kuidas sarnast tulemust saada.

Üldiselt käib asi nii, et tuleb võtta soovitud list, millele sildipilve teha tahetakse, arvutada listi kõige suurema esinemiskorraga liige ning sildipilv joonistadagi kõigist sõnadest siis suhtes selle suurima esinemisega sildiga. Näiteks kui sõna “juust” on kasutuses 100 korda, “kartul” 60 korda ning “latern” 50 korda, siis suurimaks elemendiks on “juust” oma 100 esinemiskorraga ja kõik tekstide suurused arvutataksegi suhtes antud sõnaga.

Kõige lihtsam viis on kasutada protsentuaalset meetodit, mille järgi suurenevad sildid lineaarselt. Näiteks oleks mainitud “kartul” 60% “juustu” suurusest. Ehk et kui sõna “juust” fondi suurus oleks 30 pikslit, siis “kartul”-i fondi suurus oleks selle järgi round(30*(60/100))=18 px; Sõna “latern” korral oleks sama loogika järgi fondi suurus vastavalt 15 px.

Loe edasi: Kuidas teha sildipilve?

Kuidas Gmaili uusi funktsioone saada

Enne
Juba mõnda aega olin lugenud erinevatest uutest funktsioonidest Gmailis ja imestanud, et miks mina oma Gmaili postkastis neid muudatusi ei näe. Täna, märgates uut feature’t, mis mulle huvi pakkus, süvenesin probleemi põhjalikumalt ja tegin üsnagi üllatava avastuse.

Uus võimalus, mis lubab avada kaasapandud tekstidokumente Google Docs’is on iseenesest väga vahva ja vajalik lisafunktsioon, mis annab Google Docs’ile veelgi enam eeliseid konkurentide ees. Soovides asja ise järgi katsetada hakkasin võimalust otsima linkide “Vaata HTML-ina” ja “Laadi alla” vahelt. Aga ei midagi.
Loe edasi: Kuidas Gmaili uusi funktsioone saada

ZOHO Writer – Google Docs’i konkurent

ZOHO Writer

Sattusin lugema Dion Hinchcliffe’i artiklit parimatest Web 2.0 tarkvaradest aastal 2006. Parimaks Office Suite 2.0 kategoorias oli tema arvates ZOHO Office Suite’i nimeline programm. Äramainimist oli teiste seas väärt ka Google Docs & Spreadsheets. Kuna ma siiamaani olen default’ina just viimatimainitut internetipõhiseks tekstiredaktoriks pidanud mõtlesin ka ZOHO järgi katsetada.

ZOHO Office Suite’i eelistena on välja toodud, et see koondab endas tekstiredaktorit, tabeltöötlust, wiki’t, projektihaldurit, kontaktihaldurit, midagi powerpoint’likku ja veel paljut muud. Kuna kõige selle korraga läbivõtmine oleks liialt tülikas, alustan sammhaaval ja uurin esialgu ZOHO Writer’it ja võrdlen seda jõudumööda Google Docs’iga.
Loe edasi: ZOHO Writer – Google Docs’i konkurent

Internet on töötamiseks mõnus koht

internet
Lugesin Raini blogist sissekannet teemal: Tartu on töötamiseks mõnus koht. Omalt poolt võiksin lisada, et Viljandi on töötegemiseks mõnus koht, mõne jaoks on mõnus koht töötamiseks Rakvere ja mõne jaoks näiteks Abja. Aga meie väikse ettevõtte jaoks, mille hetke peamiseks töötulemuseks on blog.tr.ee, on parim koht otse internetis.

Näiteks meie OÜ Tr.ee on registreeritud Tartus tänaval, kus ma tõenäoliselt elu sees kordagi käinud ei ole. Ükskord helistas keegi kataloogikoostaja ja küsis kas me oleme Tartu firma. Jäin vastusega kohe jänni, sest mis Tartu firma Tr.ee ikka on. Aga pole ka Tallinna või Viljandi oma. Me asumegi internetis.

Meie tooted on internetis. Meie töövahendid on internetis. Meeskond on omavahel msn’i abil ühenduses praktiliselt kogu aeg. Kord nädalas peame maha pikema skype’i konverentsi, kus kõik asjad aetud saavad. Ainult äärmisel vajadusel sõidame kõik ühte kohta kokku. Õnneks on Eestis enam-vähem kõik kohad mõne tunnitee kaugusel.

Internet on töötamiseks mõnus koht.

blog.tr.ee nüüd ka tõlgib

pilt2.png

Pisike aastalõpu uuendus blog.tr.ee-s on, et nüüdsest oskab blog.tr.ee blogiotsing lisaks blogipostituste hulgast otsimisele ka inglise ja eesti keelest sõnu tõlkida. Selle jaoks kirjuta otsingulahtrisse väljend kujul “tõlgi: sõna” ja blog.tr.ee annabki otsitud vastuse.

Loe edasi: blog.tr.ee nüüd ka tõlgib

Number rikub meest

vang
(Ulme)filmides on tihtipeale orjastatud ja vangistatud inimestele pandud nimede asemel numbrid. Sellega püütakse tekitada nägemust neist kui individuaalsuseta isikutest, rohkem masinatest kui inimestest. Neid kujutatakse osakesena massist, keda pole vaja üksikult eristada.

Mõnda aega on kõikvõimalikele tehno-vidinatele (mobiiltelefond, arvutid, mp3-mängijad, mängukonsoolid jne) üha enam ja enam panud nimede asemel numbreid või tähtede ja numbrite kombinatsioone. Miks tootjad nii teevad?
Loe edasi: Number rikub meest

Securenet.ee

securenet.jpg

Securenet.ee uuendas oma andmeturbeportaali ning palus siis selle saidi kohta meiepoolset arvamust. Kuna ma aga andmeturbest suurt ei tea, siis sisu kohta sõna ei võta – küll aga paneks kirja paar esimest mõtet, mis mul securenet.ee lehekülge, kui sellist, vaadetes pähe kerkisid.

Kui esileht avada, siis on suht raske esimese hooga taibata, et millega üldse tegu. Probleem on ka tutvustava teksti leidmisega – selle jaoks tuleb valida ülemises servas asuvast pisikese kirjaga lingiribast parempoolne link “Meie.” See ei ole tegelikult eriti hea lahendus – minul näiteks läks päris tükk aega tolle lingi leidmise jaoks. Loe edasi: Securenet.ee