Rubriik: Tehnoloogiad

Uus teenus online esitlusteks

slidetree.jpg

Valmis on saanud jälle üks uus teenus, seekord nimega slide.tr.ee. Tegu on on grupitööteenusega, mis lubab kasutajatel koostada online koosolekute jaoks esitlusi, midagi sarnast ekraaniviisoritele. Esitluse pidaja viib oma arvutis esitlust läbi, näitab slaide, vahetab veebiaadresse jne. ning vaatajad näevad enda brauseris täpselt sama pilti. Näevad, et mis slaid ees on ja näevad, et mida esituse läbiviija oma hiirega teeb.

Erinevalt desktop aplikatsioonidest ja ActiveX pluginatest pole antud süsteemi kasutamiseks minimaalselt vaja midagi muud, kui moodsat brauserit. Seega võib minna suvalisse netikohvikusse ja teha või vaadata mõnd pakilist esitlust. Just selle mõttega sai süsteem loodudki.

Demod: esitajale ning vaatajale.

Loe edasi: Uus teenus online esitlusteks

JavaScripti efektide teegid

dojo.jpg

Eelmise jutu jätkuks. Nüüd, kus veebiteenus kasutab Ajaxit ja on üldse igati vahva, oleks patt jätta ka brauseripool ehk kasutajale nähtav vanamoodsalt staatiliseks. Siinkohal tulevad appi mitmed JavaScript Effect Library nimelised moodustised.

Tegu on nimelt teekidega, mis lubavad lihtsalt ja paanikavabalt (ehk ei pea brauseri tüübi pärast muretsema) lehel toimuvat efektsemaks muuta. Mingid objektid hakkavad vilkuma, minegid saab hiirega mööda ekraani ringi lohistada, mingid muudavad suurust jne. Valik on üsna lai.

Loe edasi: JavaScripti efektide teegid

AJAX – puust ja punaseks

Üsna palju räägitakse hetkel mõistest nimega AJAX. Tuuakse ilusti välja, et mis lehed seda tehnoloogiat kasutavad, mis definitsioon (Asünkroonne JavaScript ja XML) mõiste taga peitub ning muust taolisest. Üsna vähe aga on kijras sellest, et kuidas lõpuks asi üldse töötab. Niisiis parandame selle vea ja ehitame lihtsa mikrolinki kasutava JavaScripti rakenduse.

Mikrolink on Ajaxi versioon traditsioonilisest hüperlingist, kus selle asemel, et lehelt ära navigeerida, laetakse lingile vajutades vastus taustal ja sisestatakse see otse vanale lehele endale.

Käesolevas näites saab selleks olema tähekese pilt, mis on kas tühi (ainult raam) või täis (seest värvitud). Kui vajutada tühjale tähekesele, siis saadetakse päring serverile, server muudab hetke oleku ning saadab selle oleku brauserile tagasi, misjärel skript muudab siis tähekese pilti vastavalt sellele uuele olekule. Ei midagi keerulist.

Meie aplikatsioonis hakkab see välja nägema nii, et serveri poole peal on fail nimega “taheke.txt” mis sisaldab ainult ühte sümbolit. Võimalusi on kaks “0” või “1”. Kui failis on “0” siis on täheke tühi star_a ja kui on “1” siis on täheke värvitud star_b. Ning seda väärtust muudab siis PHP skript.

Loe edasi: AJAX – puust ja punaseks

China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest

hiina.jpg

China Web2.0 Review on Hiina vaste tuntud TechCruncile, kajastades uusi web2.0 teenuseid, aga erinevalt teisena mainitust hoopis siis Hiina veebist.

Sest teada ju on, et eksisteerib kaks peavoolu internetti. Üks on see mida meie tunneme, neti.ee ja google.com ehk tavatähestikul põhinev. Teine aga kasutab hoopis teistlaadi tähestikku ja hoopis arusaamatuid keeli ehk siis Hiina ja muude Aasia riikide internet.

Loe edasi: China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest

Pildihostingu teenustest Eesti veebis

Enne hõiskamist pic.tr.ee välja käimisel oleks pidanud veidi turu-uuringut tegema ja võinud avastada, et sarnane teenus on juba täiesti Eesti internetis olemas. Nimelt images.koffer.ee lubab samuti anonüümselt pilte nende serverisse uploadida. Hea küll, teeme siis selle uuringu tagantjärelegi vähemalt ära.

Edasi käsitlekski kuute tuntumat pildi hostingu pakkujat. pilt.ee ei lähe arvesse, kuna see on kuuldavasti pankrotis (mõnede andmete järgi on lihtsalt serveriga probleemid ja teenus tuleb kunagi tagasi, aga kuna otsene infoallikas puudub, siis ei tea seda uskuda). Samuti ei lähe arvesse rate.ee – hoolimata faktist et lehel on arvatavasti piltide põhimass – seal on võimalik salvestada väga väike arv pilte.

Esimesena pildid.ee. Pildid.ee kasutab oma teenuse pakkumiseks Coppermine Photo Gallery nimelist vabavara, nii et see ei paku erilist huvi. Igaüks võib sellise teenuse ressursside olemasolul ülevale panna.

Loe edasi: Pildihostingu teenustest Eesti veebis

Failide üleslaadimisest veebi kaudu

Kuna tekkis probleem võimaluste kohta, mis on hetkel veebi kaudu failide üleslaadimiseks, siis otsustasin seda küsimust veidi uurida. Selgus, et pikka uurimist polegi – võimalused on nimelt niivõrd nirud. Aastal 2006 pole lihtsalt failide üleslaadimise võimalus kaugemale jõudnud oma esimestest sammudest.

Failivaliku elemendi lisamine vormile

Selle jaoks, et lisada lehele faililaadimisvalikut, tuleb kõigepealt form elemendile, mille sisse too valik tekib, lisada ühe tavaliselt mittevajamineva atribuudi – enctype.

enctype=”multipart/form-data” (vaikimisi on “application/x-www- form-urlencoded”)

“method” peab olema loomulikult “post” ehk siis kokku tuleb Loe edasi: Failide üleslaadimisest veebi kaudu

uus teenus – pic.tr.ee

pictree.jpg

Mõnda aega pole Eestis ühtegi uut veebiteenust välja tulnud, niisiis otsustasime seda asja natuke parandada. Siin ta siis on – uus piltide majutamise leht, pic.tr.ee. Hetkel erilisi võimalusi veel pole, aga kõige olulisem ehk piltide lisamine töötab ilusti. Pealegi, oluline polegi, et üks asi kõike sadat asja teha suudaks, vaid see, et ta oma ühte hästi teeks.

Ühesõnaga, idee järgi peaks teenus keskenduma mugavusele.

Loe edasi: uus teenus – pic.tr.ee

Ettevõtted 2.0

laplock.png

Kuigi endiselt interneti kasutajatest vaid väga vähesed on hõivatud blogimise, wikidesse kirjutamise, tag-ide lisamisega del.icio.us-e laadsetesse süsteemidesse ja muu taolisega, ei kujuta tänast internetti enam ilma sotsiaalse meediata õieti ette. Sotsiaalne meedia on tänaseks oma niši leidnud ja jätkab kasvamist eksponentsiaalses tempos, nii et vähemalt selle valdkonna tervise pärast muretseda ei tasu. Loe edasi: Ettevõtted 2.0

Brauserisõda mobiilides?

nokia_ajax.jpg

Nädal aega tagasi andis Nokia välja pressiteate, milles räägitakse uuest mobiilibrauserist S60 seeriale. Olulisim info üldse on see, et antud produkt antakse välja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik asjast huvitatud võivad toote arengust osa võtta. Samal ajal on Operal välja töötamisel oma Opera Platform™, mis Opera brauseri veelgi sügavamale mobiili operatsioonisüsteemi integreerima peaks.

Loe edasi: Brauserisõda mobiilides?