TinEye – uus pildiotsingumootor

Tundub, et TinEye-st pole veel siinmail eriti juttu olnud – saan esimeste seas olla. TinEye on hetkel private beta arendamisstaadiumis olev pildiotsingumootor, kus otsimine ei toimu mitte märksõnade vaid piltide abil. Laed pildi üles või viitad mõnele veebiavarustes olevale pildile ning TinEye otsib sulle üles veebilehed, kus see pilt veel on. Mootor leiab üles ka pildi muudetud variante.

Nõutasin endale eelmisel nädalal kutset ja eile sain süsteemile ligipääsu. Lühikese katsetamise järel tundub tegu olevat igaljuhul väga vahva süsteemiga. Juuresolevalt pildilt on näha otsingutulemused Lennart Meri pildile (suuremalt vaatamiseks kliki pildil). Tõepoolest leidis otsing samas pildist erinevate toonidega variante.

TinEye arendamise taga on Idée Inc. nimeline ettevõte. Lisan siia ka TinEye’d tutvustava videoklipi:

Kes teab, kus mu Arvutimaailm on?

EDIT: 2.01.2008
Käisin täna Eesti Postis asja uurimas. Tellimusega on kõik korras, aga minu tänavas oli vahepeal asenduspostiljon ja küllap ta pani mu ajakirja tont teab kuhu. Lubasid Tallinnast uue tellida ja minuni toimetada:)
Seega, kes veel pole oma ajakirja kätte saanud minge oma postkontori kojukande osakonda ning nõudke välja.

Osalesin Arvutimaailma kampaanias ja jõudsin 50 kiirema hulka, preemiaks Arvutimaailma 6 kuu tellimus. Novembris jõudis kenasti Arvutimaailma number mu postkasti.

Nüüd on detsembri selgroog murtud ja aasta hakkab lõpule veerema, aga värske AM mu postkasti pole jõudnud. Eelmisel nädalal poelettidel ajakirja nähes hakkasin regulaarselt kord päevas postkasti juures käima. Nädala lõpus märkasin detsembri numbrit raamatukogus, lugesin teise seal muide läbi. Aga, et lubati ning seekord taas blog.tr.ee-st juttu ja minu nime mainitakse, siis tahaks ikka oma eksemplari kätte saada.

Postkast käib mul kenasti lukku, seega versioon it-huvilisest pikanäpumehest ei saa õige olla.

Kes mu kadunud AMi üles leiab, andku teada, välja näeb selline:
AM

Kes helistavad infotelefonidele?

1188
Algatuseks tuleb tõdeda, et ma ise pole mitte kunagi ühelegi infotelefonile helistanud ja minu juuresolekul on neile helistatud umbes 3 korda. Kõik on iseenesest omapärased lood ja toon need siinkohal ära (ajaliselt ei pruukinud nad sellises järjekorras muidugi olla):

Esimene kord sai kõrtsis miskit tähistatud ja ühel hetkel tekkis arutelu, et kas Eesti hümni kolmandas salmis on kõigepealt “armas” ja siis “kallis” isamaa või vastupidi. Infotelefonilt sai õige vastuse, et ikka “armas” ja siis “kallis”.

Teine juhtum, mis meenub, toimus väikse seltskondliku napsutamise taustal. Läksime vaidlema, et kumb on lõuna pool, kas Viljandi või Pärnu. Tuli taas infotelefonile helistada. Vastus, mis saime oli päris naljakas – “Mõlemad on lõuna pool”. Infotelefoni neiu nimelt vaatas kaarti ja tuli järeldusele, et Tallinnast vaadates on mõlemad asulad lõuna pool.

Kolmas juhtum leidis aset ööl vastu 2. aprilli aastal 2005. Sattusin olema samas seltskonnas Andrus Kivirähkiga ning taas ei olnud inimesed enam kained. Kivirähk helistas infotelefonile, et teada saada, kas paavst on juba surnud. Vist ei olnud veel sel hetkel.

Need kõik lood leidsid aset mitu aastat tagasi. Viimane kord, kui sõpradega rabas olles kerkis üles küsimus, et mis teosest on tegelane Huntaugu Miina, siis enam ei helistanud keegi infotelefonile vaid ma lihtsalt guugeldasin oma mobiilibrauseriga. Õige vastus on muidugi Eduard Vilde “Mahtra sõda”.

Kes helistavad tänapäeval veel infotelefonidele (ja kas nad teevad seda kaine peaga)?
Kes kasutavad kõikvõimalikke äri- ja infokatalooge? Mina olen olnud kogu aeg arvamusel, et need paksud raamatud kõlbavad vaid kontorites haamri asendajateks või selleks, et midagi raskuse alla panna.
Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.

Ning sellepärast ma annangi alati keelduva vastuse kui mulle nendest eelmainitet projektidega tegelevatest asutustest helistatakse ja kalli raha eest võimalust pakutakse oma organisatsiooni kohta infot nende andmebaasidesse talletada.

Lõbusad lood seoses infotelefonide ja kataloogidega, aga ka eriarvamused on lahkesti oodatud.

Paljuveelvõib24.ee?

Hõigati välja järjekordne uus leht: muusika24.ee. Tore, kui uus teenus avatakse, aga kaua võib? Palju neid …24.ee lõpuga lehti meil juba on?

on24, auto24, city24, elu24, beebi24, kuulutus24, epoed24, maja24, events24, raha24, tarbija24.ee, motors24.ee, sisusta24.ee, ladu24.ee, fishing24.ee, etv24.ee, sex24.ee, ehitus24.ee, pesa24.ee…

Päris muljetavaldav. Olen kindel, et neid lehti on kordades rohkem, aga jutu mõtte illustreerimiseks piisab vast sellestki arvust.

Milles siis selle …24.ee fenomen peitub? Ma saan aru, et veebipoodide algusaegadel oli oluline viidata, et pood on 24 tundi ööpäevas ligipääsetav. Olgu, aga tänapäeval tundub see kuidagi lame – kõik veebilehed on 24 tundi ligipääsetavad. Vahepeal oli popp igale poole ette e- või i- ja lõppu “online” panna. See trend vist hakkab vaikselt kaduma, kuigi tegelikult tundub isegi loogilisem kui 24-lõpp. Kas valida 24.ee lõpp sellepärast, et see on nii populaarne ning kõik kasutavad? Aga kui otsid mingit muusikalehte, siis kas esmalt proovid “muusika.ee” või “muusika24.ee”. Ma ikka katsetaks esmalt muusika.ee-d.

24 tundub kindel ja sissetöötatud märk olevat, milleks midagi originaalset välja mõelda? Samas, äkki peaks näitama, et e-äri on lisaks 24-le tunnile lahti ka 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas? Muusika247365.ee – kõlab hästi, kaspole?

Võibollaaegannabarutust24.ee

Moonfish Media investeeris 1.5M krooni fotosaiti Nagi

nagi.jpg

Väga hea meel oli täna hommikul lugeda uudist nagi.ee kohta, kus teatati, et Moonfish Media investeeris mainitud saiti 1.5M krooni. Hiljuti andis sarnase teate välja ka kiire.ee, kuigi erinevalt nagi-st üksikasjadesse – nagu, et kes investeeringu tegi – mitte eriti laskudes.

Moonfish Media on viimasel ajal meediatähelepanu saanud seoses ühe Leedu kinnisvaraportaali omandamisega. Samuti kuuluvad neile www.osta.ee, www.kv.ee, www.hydra.ee jpt.

Sulle ei meeldi Blog.tr.ee? Kirjuta see ümber!

opensource.jpg

Jep, nii see on, blog.tr.ee goes open source (GNU GPL litsentsi alusel). Kui sul on mingeid vastuväiteid blog.tr.ee toimivuse kohta või on sinu arust puudu mingi ülioluline funktsioon, milleta sa kuidagi elada ei saa ning sa tead mis on php ja mysql, siis nüüdsest palun väga – tõmba endale blog.tr.ee koopia (lingi saad siit) ja installi see oma serverisse (võtab maksimaalselt 5 minutit). Tee omad parandused ja pane need üles lehele flyspray.tr.ee. Kui tegu on väärt ettepanekuga, siis pole meil mitte midagi selle vastu, et vastavad muudatused ka blog.tr.ee põhikoodis sisse viia.

Loe edasi: Sulle ei meeldi Blog.tr.ee? Kirjuta see ümber!

Eturundus!7 tagasivaates

adhere.jpg

Täpselt nädal tagasi toimus IT-Kolledži ruumides järjekordne Altex marketingi poolt korraldatud turundusseminar Eturundus! – seekord järjekorranumbriga 7. Mis aga antud ürituse tavalisest erilisemaks tegi, oli fakt, et kõik esinejad olid alla 25 aasta vanad ehk et sõna said noored internetiettevõtjad ja ka siinkirjutajal oli oma etteaste üritusel täitsa olemas.

Mina rääkisin siis interneti startupidest ja nende loomisest Eestis. Tegu oli üldse mu esimese avaliku ülesastumisega, siiani vist kõige suuremad publikud on jäänud kooliaega, kus tuli aegajalt teha mingeid õpetajate poolt määratud teemade ettekandeid.

Kui Robin mulle millalgi juba üsna ammu helistas, see oli vist augusti lõpus või septembri alguses ja seda võimalust seminaril osalemiseks pakkus, olin ma kohe nõus. Loe edasi: Eturundus!7 tagasivaates

10 küsimust Nagi looja Jüri Kaljundiga

logo.jpg

Nagi.ee on kasutajatele teatavasti katsetamiseks ilusti avatud ja küsisin sel puhul Nagi ühelt loojalt, Jüri Kaljundilt, mõned selleteemalised küsimused, millele ta lahkelt ka vastas.

1. Kui kaua siis lõpuks aega kulus, mina mäletan esimesi kõlakaid Nagist (tollal küll ilma konkreetse nimeta) juba varakevadest?

Mingid suhteliselt suured ideed sotsiaalse teenuse loomiseks olid märtsis. Reaalsed plaanid said paika aprillis, siis hakkas ka platvormi ja kasutajaliidese arendus. Domeeninimi nagi.ee sai regitud 18. aprillil, testversiooni avasime 17. augustil. Kokku seega 4 kuud, kuid peab arvestama, et seda kõike sai tehtud paari inimesega muude tööde-tegemiste kõrvalt vabast ajast. Loe edasi: 10 küsimust Nagi looja Jüri Kaljundiga

Fototeenus Nagi.ee kõigile proovimiseks avatud

nagi.ee

“Kaua tehtud kaunikene,” võiks alustada juttu uuest fototeenusest Nagist. Ise sain kõneall olevast tootest konkreetsemalt haisu ninna millalgi märtsi keskel või nii ehk et esimese reliisini on kulunud juba veidi üle poole aasta. Ja kui nüüd aus olla, siis tulemus on seda ka väärt. Muidugi võiks kurta, et ikkagi on liiga palju aega kulunud, aga kõigil pole ju ka arendustöö peale protsessi kiirendavat kümmet miljonit panna nagu näiteks bookinghouse.net-il.

Konkreetselt on tegu üsnagi Flickrit meenutava analoogiga, ainult et Flickri moodi piltide rohke sildistamise asemel on rõhutud kasutajate vahelisele loodetavale sünergiale. Retseptiks on siis seega võetud Loe edasi: Fototeenus Nagi.ee kõigile proovimiseks avatud

China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest

hiina.jpg

China Web2.0 Review on Hiina vaste tuntud TechCruncile, kajastades uusi web2.0 teenuseid, aga erinevalt teisena mainitust hoopis siis Hiina veebist.

Sest teada ju on, et eksisteerib kaks peavoolu internetti. Üks on see mida meie tunneme, neti.ee ja google.com ehk tavatähestikul põhinev. Teine aga kasutab hoopis teistlaadi tähestikku ja hoopis arusaamatuid keeli ehk siis Hiina ja muude Aasia riikide internet.

Loe edasi: China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest