Widsets – Mobiili Widgetid

widset1.jpg

Widsets beta on üks igati vahva uus teenus, mis toob RSS-i otse su telefoni. Tegelikult on J2ME rss lugejaid mobiilidele varemgi välja antud, mina kasutan näiteks RSS Orbit-it, aga Widsets on asjale veidike tavanurgast erinevalt lähenenud. Nimelt nimetakse selles programmis erinevaid rss feed-e widgetiteks, mis koosnevad rss failist ning seadistatavast välimusest. Hetkel saab igale Widsetsi lehel netis lisatavale rss-ile valida esitluseks erineva värvi, panna paika logo ja salvestada juba widgetina kõigile kasutamiseks Widsetsi Librarysse. Loe edasi: Widsets – Mobiili Widgetid

Ettevõtted 2.0

laplock.png

Kuigi endiselt interneti kasutajatest vaid väga vähesed on hõivatud blogimise, wikidesse kirjutamise, tag-ide lisamisega del.icio.us-e laadsetesse süsteemidesse ja muu taolisega, ei kujuta tänast internetti enam ilma sotsiaalse meediata õieti ette. Sotsiaalne meedia on tänaseks oma niši leidnud ja jätkab kasvamist eksponentsiaalses tempos, nii et vähemalt selle valdkonna tervise pärast muretseda ei tasu. Loe edasi: Ettevõtted 2.0

Brauserisõda mobiilides?

nokia_ajax.jpg

Nädal aega tagasi andis Nokia välja pressiteate, milles räägitakse uuest mobiilibrauserist S60 seeriale. Olulisim info üldse on see, et antud produkt antakse välja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et kõik asjast huvitatud võivad toote arengust osa võtta. Samal ajal on Operal välja töötamisel oma Opera Platform™, mis Opera brauseri veelgi sügavamale mobiili operatsioonisüsteemi integreerima peaks.

Loe edasi: Brauserisõda mobiilides?

Web2.0: Haip või realsus?

arma.jpg

Väga hea ülevaate, et mis seisus on praegune internet, mida kujutab endast web2.0 ja kuidas kõige selle eest teenida saaks, annab tehnikaettevõtetele keskendunud investeerimispanga Arma Partnersi põhjalik 50 lk ülevaade Web2.0: Hype or Reality …and how will it play out?

Juttu on Web2.0 definitsioonist, Web2.0 ettevõtete ärimudelitest, riskikapitali rollist, faktoritest, mis mõjutavad teenuse populaarsust Loe edasi: Web2.0: Haip või realsus?

Uus veebiteenus Tahvel (alfa)

tahvel.jpg

Tahvel on uus katsetaja pisikesel uudistelehtede turul. Viimasel ajal on tekkinud ja kadunud mitmeid uusi ja huvitavaid uudistelehti, kuhu inimesed ise uudiseid lisada saaks kuid ausalt öeldes pole keegi neist eriti kuhugile jõudnud. Tahvel oleks siis meiepoolne panus selle kategooria teenuste hulka.

(NB! Kuna teenus on alles varajases alfa staadiumis, siis asub ta aadressi tahvel.info asemel aadressil tahvel.info/news/)

Loe edasi: Uus veebiteenus Tahvel (alfa)

alpha, beta… Bon Echo (tulevane Firefox 2)

Bon_EchoA2.jpgOi mulle meeldivad kõikvõimalikud alfad, beetad, gammad ja kuidas neid eelversioone veel ka ei nimetataks. Kui vähegi võimalik installin programmist kohe uue beetaversiooni peale. Täna avastasin, et saadaval on Firefox 2 Alpha koodnimega “Bon Echo”.

Esimese asjana hakkab silma, et tab’ide sulgemine käib nüüd sarnaselt Operale iga tabi nukast, mitte paremalt servast nagu varem. Ümberharjumine võttis natuke aega, aga olles päev otsa kasutanud uut varianti, tundub juba üsna mugav. Teine uuendus, mis kohe silma torkas on tektsiväljadel pakutav speller. Loomulikult ei suutnud ma süsteemi eesti keelt spellima panna, aga lootust on, et äkki (tulevikus) kuidagi saab. Hetkel on speller seotud Thunderbirdiga ja tolle eesti keele speller omakorda seotud OpenOfficega – topelteksportimisega mina hakkama ei saanud. Loe edasi: alpha, beta… Bon Echo (tulevane Firefox 2)

Idee uueks rakenduseks

Panime ükspäev blog.tr.ee tiimiga pead kokku ning arutasime uusi ideid maailma muutmiseks. Kui siiani käis see üsna lihtsalt – arendajatel tuli lihtsalt klikkida Windowsi Start menüüle, valida Programs ning avanenud nimekirjast võtta mingi suvaline programm, mida tihti kasutad ja mida saaks mõningate mööndustega ka veebipõhiselt implementeerida ning see siis vastavalt mainitule ka reaalselt ja veebipõhiselt, nagu eelpool mainitud sai, implementeerida (see on päris hea sõna mu arust, see implementeerimine). Nii sündisid igasugused Writelyd ja Meebod. Kahjuks on aga too antud nimekiri üsna lühike ja edaspidi tuleb mujalt inspiratsiooni hankida.

Igatahes, tekkis meil ajurünnaku käigus idee ehitada midagi raamatuvahetusbörsi laadset. Sellist, kus kasutaja, kellel on mõni üleliigne raamat, saaks selle üles anda ning soovija saaks selle pakkujalt kas niisama, mingi tasu eest või vahetaks omapoolse raamatu vastu. Peamine idee seisnekski siis just selles vahetamise osas, et kui kellelgi on mingi raamat, mida ma väga vajan, siis ma äkki oleksin nõus enda raamaturiiulist midagi vastu loovutama – midagi sellist, mida äkki pakkujal hädasti vaja peaks minema.

Teeks seda loomulikult web 2.0 parimatele standarditele vastavalt, millesse oleks kaasatud siis näiteks sildipilved, mugav ja kiire navigeerimine, lihtne ja lakooniline, samas ilus disain, tasuta kasutamine, kõik-vajalik-käe-jala-juures tunne, intuitiivne kasutajaliides, mitmesajakilobaidised javascriptid, millest enamus on reaalselt kasutamata jäänud funtktsioonid, hanguv ja veateateid loopiv brauser, ootamatud probleemid muude brauseritega, kui arenduseks kasutatud, bandwitdhi räme raiskamine, igavene beta-staatus ning kõik muu asja juurde käiv. Nii, et tundus, nagu oleks olemas nii sisu, kui tehniline võimekus sellist asja ellu viia.

Kuid, kuid, kuid, igal asjal on omad kitsaskohad. Kõik me tahame saada igasugu vahvaid asju, aga andmisega tekib tõsiseid probleeme. Kui aga mitte keegi ühtegi raamatut välja ei anna, ei saa mitte keegi neid ka endale saada, tekib surnud ring ja meie vahvast teenusest kujuneb ainult raske tööga tehtud multifunktsionaalne vidin, millest kokkuvõttes kellelgi midagi kasu pole. Küsitlesime paari inimest ja kõigile meeldis see idee saada igatsetuid raamatuid, aga enda riiulist midagi loovutama polnud keegi eriti valmis.

Küsimuseks oleks siis, et kuidas motiveerida tarbijaid sellist süsteemi üldse sihipäraselt kasutama, et miks peaks keegi üldse midagi enda poolt välja käima. Nõudlus võib ükskõik kui suur olla, aga ilma pakkumiseta pole sellest mingit abi. Ja kas sellisel teenusel olekski üldse mingit mõtet. Meie jäime selle koha peal igatahes natuke jänni.

MS Live Drive ning analoogid

Viimasel ajal on hakanud ilmnema netis tavaliste veebiruumi pakkujatele lisaks spetsiaalset failimajutust pakkuvad. Tegelikult on sellised teenused juba pikalt olemas olnud, kuid 50MB hot.ee intranetti on suht raske korralikuks failimajutuseks pidada – kunagi mahtus 1.44MB flopile ka kolm mängu ära, aga tänapäeval läheb vähegi pikema Wordi failigagi selle ruumiga kitsaks, sama lugu on nende mõnekümne megaste limiitidega.

Õigemini öeldes, asi polegi mitte niivõrd mahtudes, et kui suur mingi fail on, vaid selles, et dial-up ajastul, mil 10 megase Flash 4 installifaili allatõmbamine läks parimal juhul tunniga, halvemal juhul katkes ühendus ära ja kogu ettevõtmist tuli paar korda korrata, tundus 50 MB igati piisav ja mõttekas ruum. Tänapäevaste püsiühenduste juures, kus Elion lubab oma digi TV kasutajatele peatselt isegi 12 MB allalaadimiskiirust, tunduvad need numbrid rohkem vaimuvägistamise ja vana opel kadetiga vormelivõistlusele ronimisega – kõik vaatavad ja naeravad, aga lõpuks sõidab keegi sulle sisse, kuna sa ei suuda piisavalt kiirelt eest ära kobida.

Seega, juba veidi aega on turul olnud kasutajate failidele vähe suuremat kettamahtu pakkuvad teenused, kus juttu on megade asemel juba gigadest, näiteks Xdrive, Omnidrive või igamehe tasuta (enamus nendest teenustest on siiski ju vähemalt mingis osas tasulised) GMail Drive, kuid see viimane kõigub vaevu vaevu legaalsuse piiril, kasutades oma andmete salvestamiseks GMaili kontot. Pealegi on sellel tõsised piirangud, kuna failide maksimumsuurus on vaid 10MB ning keelatud on igasugu .exe ja muud taolised potensiaalselt viirusi sisaldavad failid. Täpsemat võrdlust erinevate pakkujate kohta võib lugeda TechCrunch’ist.

Nüüd aga on ka suured tegijad lavale ronimas.

Yahoo kohta vaid arvatakse, et ta midagi vastavat võib välja tuua. Google kohta on rohkem teada, on välja tilkunud, et neil on plaanis oma tulevase uue teenusega GDrive “hakata salvestama 100% kasutaja failidest.” Väga ambitsioonikas ütlemine. Kurjad keeled räägivad, et Googlel olla oma süsteemide tarveks üle maailma püsti miljon serverit, eks paista mis sellest tuleb, ressursse ja teadmisi peaks jaguma. Google keeldub sellel teemal üldse kommentaare jagamast, kuid aravatavsti enne järgmist aastat midagi oodata ei ole.

Kõige konkreetsem on seega olnud hoopis Microsoft, töötades täiesti avalikult või vähemalt maha salgamata projekti kallal, mille nimeks on Live Drive. Idee järgi peaks kasutajad saama seega ligipääsu oma failidele, filmidele, muusikale ja milleleiganes ligi ükskõik kust kohast ja ükskõik mis seadmega.

Aravatavasti saab Microsoft oma teenusega ka ennem valmis, kui Google, kuid see tuleb sellest, et neil on palju vähem probleeme lahendada – Microsofti teenus on tasuline, Google soovib arvatavasti pakkuda kogu seda õne ja rõõmu, mida failide hoidmine kaasa toob, oma kasutajatele tasuta. Selline ruumi ning bandwidthi kasutus on aga kõike muud kui odav ja Google pole ometi mõni heategevusasutus.

Fakt on, et andmed liiguvad kõvaketta pealt netti, suur osa dokumendihaldusest on seda juba teinud, ka meedia on vabalt netist tarbitav – milleks hoida mp3 faili enda kõvakettal, kui suvalise flash-is tehtud pleieriga saad seda otse veebist kuulata ning seda mitte vaid kodustes tingimustes oma arvuti taga, vaid praktiliselt igalpool. Nüüd on järg ka kõige muu käes.

Tulevikus keegi meil ei maleta

Kasutades Andrise kergekäeliselt antud luba siin tehnoblogis oma äranägemise järgi kirjutada, mida heaks arvan, käin välja kaks teesi. Need on mul juba tükk aega peas keerelnud ja otsisidki sobivat avaldamiskohta.

1. tees: Inimesed ei oska tuleviku tehnoloogiaarengut pikemas perspektiivis ette ennustada.

Aegajalt vaatan tulevikust pajatavaid ulme- ja muid filme ning muhelen vaikselt. Eriti õpetlikud on need filmid, mis ontehtud mõni(kümmend) aastat tagasi ja jutustavad meie olevikust ehk siis 2000 ja peale aastatest. Näide: Hiljuti vaatasin “Back to the Future” triloogiat ja selle teises osas käivad peategelased ka lähitulevikus ära (2015, kui mu mälu mind ei peta). Sealses tulevikus on lendavad autod, ise parajaks muutuvad rõivad, näpujälgedega isikutuvastussüsteem, rääkiv maja jms. Aga arvake kuidas vana McFly vallandamisteate sai. Faksiga! Aparaat, mis juba praegu 2006 on unustusehõlma vajumas. Internetist polnud haisugi.

Kõige paremini kirjeldab tuleviku-maailma minu meelest Dilberiti-mees Scott Adams raamatus “Dilberti tulevik”, kus ta väga lihtsal selgeks teeb, miks kõik Star-Trek-Warsidest tuntud tehnikasüsteemid tegelikusses kunagi tööle ei hakka. Põhjus peitub muidugi inimese loomuses. Tasub lugeda igaljuhul.

2. tees: Inimesed on ebaratsionaalsed
Hetk tagasi tuletas mulle elav näide seda lihtsat tõdemust meelde. Sajab ladinal vihma ja akna tagant sõitis mööda tänavapesuauto. Kui on ülesanne antud pesta, siis tuleb pesta. Rohkem sõnu pole vist vaja.

Veebimaailmas on samad lood.

PS. Pealkirjas parafraseerisin üht suht mõtetu bändi ainukest õnnestunud laulu “Tulevikus keegi meid ei mäleta” pealkirja. Midagi sellist oli sellest laulupealkirjast saanud kui täpitähed kaotada.