Veebiteenuste ärimudelid

South Parki kolmekümnendast osast tuttavaks saanud gnoomide ärimudel on varemgi kajastamist leidnud. Teatavasti käis see nii, et nonde gnoomide mainitud äriplaan koosnes kolmest etapist: 1. Koguda aluspükse; 2. ???; 3. Kasum. Ja kui nüüd aus olla, ei erine paljude tänapäeva veebiteenuste ärimudelid sellest sugugi palju. Tahakski siin lühidalt mõnest rääkida.

Vanemad teenused elavad reklaamist või konkreetsete asjade müügist. Siia alla kuuluvad siis online ajalehed ning igasugused veebipoed (Eesti näitel siis kasvõi delfi ja on24). Kasutatakse ka varianti, kus kasutajal tuleb sisu tarbimise eest maksta (Äripäev Online, BNS) või kus tuleb valida reklaamide näitamise või maksmise vahel (tasuta Zone veebiruum -> msn.ee). On muidugi ka muid vähemlevinud võimalusi – igaüks on seega leidnud oma kindla niši, mis töötab ja toidab.

Loe edasi: Veebiteenuste ärimudelid

Google’i tasuta lõunad

Google.com pritsib oma tasuta teenuseid ja programme kiiremini ja rohkem kui kunagi varem. Hetkel vaatasin kiirelt üle, et mis mul nende väljapakutust kasutusel on:

Gmail oma peamiseks postkastiks ja Google Analytics toreda statistikaprogrammina, mis hetkel küll mõlemad vist kutsetega registreerimist nõuavad. Kes soovib siis gmaili kutseid on mul hunnikute viisi.

Uuematest asjadest Google calendar. Üldiselt olen varem proovinud, aga pole kunagi ühtki arvutis peetavat kalendrit suutnud pidada. Põhiliseks mureks ongi see, et ma tahan oma kalendrile ka teistest arvutitest ligi saada ja igasugu eksportimised ning mälupulgal kaasaskandmised on palju tülikamad kui asju pabermärkmikku üles kirjutada. Seega selline veebipõhine kalender sobis mulle justkui rusikas silmaauku, lisaks ühtib see kõigi teiste kasutatavate google toodangutega ja omal valikul on võimalik päevakavast teistelegi ülevaade teha. Mugav.

Loe edasi: Google’i tasuta lõunad

Kiire.ee testimiseks avatud

Kiire.ee on avanud osaliselt oma uksed ning esmamulje on vägagi hea. Kõik kategooriad on ilusti esilehel olemas ja mugavalt kättesaadav – võibolla küll natuke raske on sealt soovitud lõiku esimese hooga leida, infotulv on üpris suur, aga sellest saab üle. Minul on Firefoxil sisse lülitatud “Begin finding when you begin typing,” mis peaks ka Operal täiesti olemas olema ja see featuur aitab ilusti hädast välja. Ainsaks probleemiks on, et vaikimisi saab otsingukast fookuse, nii et kohe hoogsalt trükkima hakates, ei asu brauser mitte soovitud teksti otsima, vaid täidab hoopis otsingukasti. Ehk, et üks lisa hiireklikk fookusest vabastamise tarbeks. Igatahes, paremat versiooni, sellist, kus oleks kergem silmaga kategooriaid hoovata ja samas kõik asjad olemas oleks, mina välja mõelda ei suuda. Võibolla ainult, kui põhikategooriad oleks veelgi rohkem esile tõstetud, aga need on pisiasjad.

Kasutajaks registreerimine käib kiirelt, registreeimise kinnitusmeili tuli küll üle minuti oodata, aga see võis olla ka mu enda postkasti viga. Mingisuguseid üleliigseid kohustuslikke väljasid, mida kohustuslikus korras täitma peab, ei olnud, mis on juba iseenesest positiivne.

Loe edasi: Kiire.ee testimiseks avatud

Web 2.0 funktsionaalteenused

Viimasel ajal on web 2.0 pealetungi raames netti ilmunud mitmeid asjalikke, vaid ühte konkreetset funktsiooni täitvaid teenuseid, mida siis vabalt (reeglina on kõik need siiski tasuta) kasutada saab.

AjaxLoad – lehekülg laadimisindikaatorite piltide kergeks valmistamiseks. Määrad vaid, mis tüüpi peaks indikaator olema, paned paika värvid ja edasi on soovitud liikuv pildike vaid ühe nupuvajutuse küsimus. See sait on ka hea näide, kuidas saab kasutada css-i drop-down listi elementidele ikoonide lisamiseks. Bueno (Y).

Adam kalsey Button Maker – teenus lihtsate nupukeste tegemiseks. Miks näha vaeva, kui saab ilma vaevata?

RSS2PDF – teenus oma RSS või Atom faili on-the-fly PDF formaati konvertimiseks. Siin on näiteks selle ajaveebi RSS-ist tehtud PDF. Pole küll päris kindel, et mille jaoks see nüüd vajalik peaks üldse olema, aga näiteks lihtsaks vormindamiseks, printimise või koopia salvestamise ja jagamise tarvis saaks vabalt ju kasutada.

Nende eelpoolmainitud teenuste eripäraks on tõesti fakt, et nad suudavad täita vaid ühte konkreetset funktsiooni, samas pole tegu mitte osana mingist suuremast süsteemist vaid nad eksisteerivad täiesti eraldiseisvate ja sõltumatute objektidena. Tegu pole mitte vahendiga, mille pealt teenida, et selle eest saaks raha küsida, vaid vastupidi – mitte omaette lõppeesmärk vaid hoopis reklaam kui selline ise.

Inimesed nimelt külastavad Adam Kalsey nupugeneraatorit ning lehel on kutsuv link tema blogile. Sama lugu on AjaxLoad saidiga. Rss2PDF üritab hoopis domeeni müüa. Igatahes – tegu pole enam tootega vaid kavala nipiga inimesi ligi meelitada ja mis peamine – see ka õnnestub. Mina pole näiteks kunagi huvi tundud nende vilkuvate bännerite peale klõpsimise vastu, mida Delfist karjakaupa leida võib, aga mainitud lehtedel vaatasin kohe, et mis nende linkide taga peitub.

Win-win situation.

Lähiajal tulevatest uutest veebiteenustest

Lähiajal peaks avalikkuse ette tulema suuremal hulgal uusi ja huvitavaid teenuseid, nimetaks näiteks järgmisi kolme:

1. Nagi.ee – arvatavasti suurim ja seega tähtsaim lähituleviku uus teenus. Täpsem info küll puudub (kui lühikest tutvustust mitte arvestada), aga tundub, et tegu saab olema mingisuguse sotsiaalse võrgustikuga. Igasugu kodumaiseid sotsiaalseid võrke on viimasel ajal tekkinud rohkem, kui seeni peale vihma (meenutame näiteks connect.ee või semud.ee), kuid nad kõik vaevlevad – vähemalt kõrvaltseisja pilgu läbi – vireluses. Loodame, et nagi suudab pakkuda midagi, mida need eelnevad ei suutnud.

2. Kiire.ee – Kunagi XXL.ee-ga laineid löönud tegijad loovad uut Kuldset Börsi. Omal ajal jälgisin ma XXL.ee ümber seonduvat huviga, kuna oli ka endal koos ühe sõbraga plaanis midagi samasugust teha ning kusjuures, meil tekkis see idee tükk aega enne, kui XXL.ee välja tuli. Kuid meil jäi erinevalt nendest midagi puudu – nimelt teadmised. Ainus mis meil oli, oli ettekujutus, et milline leht välja peaks nägema ja mida teha suutma ning IE4 käsiraamat, kus lühidalt puudutati ka teemat nimega HTML. Ühesõnaga tööriistaks oli meil vaid Frontpage Express ja tahtmine maailma muuta, kahjuks aga jääb sellest veidi väheks, eriti kui üritad oma killer-app’i lükata üles hiidpika URL-iga tasuta veebimajutust pakkuvasse välismaa serverisse ning omad täielikku teadmatust faktist, et on olemas sellised asjad nagu skriptid, mis jooksevad erinevalt JavaScriptist hoopis serveri poole peal ja täheühend cgi tekitab vaid pearaputusi. Siis jah, läheb veidi raskeks. Igatahes XXL.ee meestele sellised mured nagu näha vaeva ei valmistanud ja nad said oma asja hiilgavalt aetud.

Ühesõnaga, kuhu ma jõuda tahtsin – kiire.ee kujutab endast classified ads tüüpi lehekülge, mis erinevalt Kuldsest Börsist pakub väheke intuitiivsemat kasutajaliidest ning seega mugavamat viisi oma asjadest lahti saada. Täpsemalt saab arengust lugeda siit. Mis aga endal silma hakkas on see, et enamus peamise konkurendi ehk eelpoolmainitud kuulutustelehe kliente kasutab endiselt paberlehte – maal kännu otsas istuv traktorimüüja ei kujuta võibolla ettegi, kuidas neti kaudu kuulutust panna, aga paberlehe saab kioskist kommiraha eest. Pealegi auto ja kinnisvaramüüjad/ostjad kasutavad juba niikuinii spetsiaalportaale (city24.ee, yyr.ee, auto24.ee, autod.com jne) – need saidid on end juba väga tugevalt turule sisse söönud ja kasutajate ülelöömine võib vägagi raskeks osutuda.

Nii et ootame ja vaatame.

3. iPop.ee – Kohalik Digg.com analoog. Sellised leheküljed on alati oodatud, kuid küsimus on, et kas tegu on ka elujõulise loomaga. Põhimõtteliselt kloon Paev.net algas samuti suure hurraaga, aga praeguseks on tegu sisuliselt ajusurnud projektiga. Paeva.net ebaedu üheks põhjuseks võib pidada ka ebapiisavat marketingi, kus mitte keegi peale mõne entusiasti leheküljest üldse kuulnudki pole, eks paista kas iPop suudab selles vallas edukam olla. Mina saan oma alternatiivuudised hetkel igatahes minut.ee-st.

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et sai nende kolme uustulnuka suhtes esitatud rohkem kriitikat, kui soovitusi, et mida tähele panna, kuid no sellised me eestlased juba kord oleme, milleks ikka enda silmas palki vaadata, kui teisel on seal pind, lihtsam on alati maha laita, kui ise mingeid ettepanekuid teha. Loodan neile kõigile siiski ainult edu. Eks aeg näita, mis tuleb.