Andmete precaching (kuidas see eesti keeles oleks?)

Üks uus hea võimalus, mis on viimasel ajal tekkinud (või noh, tegelikult on võimalus olemas juba ammu, aga keegi ei tulnud selle peale, et seda kasutada või kui tuli, siis mitte massiliselt), on kasutada igasuguste andmete esitamisel (nimekirjad ja misiganes vastavad asjad) andmete eeltõmbamist serverist, mis annab kasutajale meeldivamad võimalused andmehulkade vahel navigeerida. Üsnagi hea õpetuse on kirjutanud Ryan Campell Particletree‘st (see konkreetne jutt käib küll rohkem JSONI kasutamise kohta vastava tulemuse saavutamiseks, aga sama hästi kõlbaks ka vana hea XML või misiganes andmevorm).

Asja point seisneb selles, et kasutaja saab kätte portsu mingist nimekirjast ning niikaua, kui ta seda nimekirja uurib (otsib sealt midagi või midaiganes), tõmbab skript serverist ära juba järgmise portsu andmeid, mille tulemuseks on peale kasutajapoolset märkuandmist, et tahaks edasi lugeda seda nimekirja – nupulevajutamisega või kuidasiganes – et andmed on juba olemas ja kuvatakse kasutajale silmapilkselt, misjärel asutakse salaja taustal jälle uut portsu andmeid ära tõmbama.

Probleemiks on muidugi võibolla liigne bandwithi kulutamine ja serveri koormamine, aga hei, meil on ju püsiühendused ja asjad ning see sekund maksab ka midagi, mis kuluks ootamise peale, kui tõmmataks serverist ainult kindlaid kasutaja poolt määratuid andmeid. 14K modemi kasutajatele ja 1M liini taga istuvate serverite adminnidele see muidugi ei meeldiks, kus konstantselt bandwidthi millegi tarbetu tirimise peale kulutatakse, kuid need numbrid peaks ju minevik olema?

Tegelikult oli kogu see postitus vaid selleks, et see ülevalpool asuv Particletree link välja käia, aga üherealine postitus täiesti uues blogis paistaks vähe nõmedana – sama hästi võiks ju hoopis oma del.icio.us-e lingikogu aadressi siia esilehe panna ja rohkem mitte midagi kirjutada (Y).

3 thoughts on “Andmete precaching (kuidas see eesti keeles oleks?)”

  1. Eelpuhverdamisega on alati see jama, et mis siis, kui kasutaja EI kliki edasi? Kui kasutaja EI lähe edasi? Siis on tarbetult terve hulk andmeid ära sikutatud. Eriti, kui on tegemist väikeste andmemahtudega (järgmised 20 kirjet), pole eelpuhverdamisel alati mõtet.

  2. reaalses kasutuses tuleks sikutada ära rohkem, kui 20 kirjet, sest võib juhtuda, et kasutaja klikib näiteks liiga kiirelt neid nuppe läbi ja süsteem ei jõua piisavalt kirjeid ette ära tõmmata. et näidatakse küll järgmist 20t, aga teglikult on laekunud neid juba näiteks 100. umbes nagu mälupuhvriga minidiskimängija, kus tõmmatakse diskilt kohe 180 sekundit ette ära ja siis aegajalt tõmmatakse juurde.

    ja kui kasutaja juhtumisi ei lähegi edasi, mis siis sellest, mugavus ikkagi maksab midagi – käesoleval juhul siis bandwidthi. kui meil pole aga 100000 kasutajaga suurt süsteemi, siis pole vaja selle pärast ka muretseda.

  3. Just nimelt – kui pole palju kasutajaid, siis puudub vajadus ka puhverdamiseks, sest päring tuleb alakoormatud serverist jämeda toru korral ju praktiliselt silmapilkselt kohale, kui kasutaja “edasi” klõpsab 😉

Kommenteerimine on suletud.