China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest

hiina.jpg

China Web2.0 Review on Hiina vaste tuntud TechCruncile, kajastades uusi web2.0 teenuseid, aga erinevalt teisena mainitust hoopis siis Hiina veebist.

Sest teada ju on, et eksisteerib kaks peavoolu internetti. Üks on see mida meie tunneme, neti.ee ja google.com ehk tavatähestikul põhinev. Teine aga kasutab hoopis teistlaadi tähestikku ja hoopis arusaamatuid keeli ehk siis Hiina ja muude Aasia riikide internet.

Hiina, Jaapani ja Korea internetikasutajaid on lihtsalt niivõrd palju, et kriitiline mass oma teenuste tarbeks ületatakse kordades, keel on lääne inimese jaoks arusaamatu ja kiri müstika. Nii ongi see turg üsna omaette ja areneb lääne internetist erinevalt.

Muidugi jah, on ka seal Yahoo ja Google ja Ebay, kusjuures veel üsna tugevalt, aga nemad on vaid üksikud, põhimass teenustest on ikkagi kohalikud.

Miks need kohalikud teenused siis üldse märkimist väärt on? Eestis on ju ka kohalikud teenused, aga nendest ei räägi keegi. Nimelt on vastus suht arvatav – kasutajate hulk. Hiinas on üle miljardi inimese, kellest internetti kasutavad eelmise aasta andmete järgi 111 miljonit.

231 miljonit kasutajat.

Naabermaal Jaapanil on 127 miljoni elaniku kohta 86 miljonit internetikasutajat. Põhja Koreas on 48 miljoni kohta 34 miljonit internetikasutajat. See teeb regiooni põhimaade kohta tervelt 231 miljonit internetikasutajat.

Samas ei tohiks unustada, et Hiinas on absoluutarv küll suur, aga potensiaal veelgi suurem, kuna 1313 miljonist elanikust kasutab netti vaid 8,5% Jaapani ja Korea umbes 70% vastu. Nii et Hiina järele jõudes teistele maadele võib regiooni internetikasutajate arv ulatuda üle miljardi!

Ja kelle saiti külastab miljard erinevat inimest, sellel ei tohiks sissetulevate rahavoogude pärast küll muret tekkida. Pole siis ka ime, kui teiste sabassörkimise asemel oma liini aetakse.

Seetõttu tasub eespoolmainitud blogi kõikidel huvilistel kindlasti lugeda, esiteks annab see pildi, et millega sealmail tegeldakse, teiseks saaks vaadata, et kas sama ei saaks ka siin teha ning kolmandaks – kui näha, et midagi on neil puudu, mis meil olemas, et kas siis mitte proovida ka ise sellel turul tegelemist katsetada.

Lääne pool on ausalt öeldes üsna küllastunud, aga idas on kõik optsioonid veel lahti.

7 thoughts on “China Web2.0 Review – Aasia veebikasutusest”

  1. Tere!

    Kuule jah, siin Hiinas on nõnda, et ühest küljest on turg mõnusalt suur ja samal ajal teiselt poolt piirangud ka suht häirivad (tavakasutaja niidab ilusti).

    USA suured tegijad on kõik kohal aga ega neil asjad roosiliselt kulge. Näiteks ebay Hiinas ei võta tasu (mis on neil usa turul olnud pea algusest peale)…

    mnjah, paned mind kehvalt tundma, elan hiinas, tonkan juba igapäevast hiina keelt aga vot pole mõelnud hiinas netiäri alustada… ehe.

    Priit

  2. see on väga kõva sõna, kui hiina keelt tonkad, olen isegi mõeld, et peaks proovima seda ära õppida.

    aga nojah, ma olen varemgi proovind igasugu keeli õppida, viimati käisin hispaania keele kursustel, aga üle kuu aja ei kannatanud klassiruumis seda keeleväänamist kuulata ja kodus ülesandeid lahendada 😀 oleks ikka reaalset keelekeskkonda tarvis.

  3. Heh. Ma siiralt kahtlen, et see Hiina miljard netikasutajat niipea kohale jõuab. Aga mida arvata näiteks India turust – seal ka ju üle miljardi inimese ja keele- ning majandusbarjäär peaks ka madalamal olema?

  4. Hiina kui areneva tööstusriigi ja tuleviku uue supervõimuna on palju huvitavam ja suurema potensiaaliga piirkond, kui virelev ja pidevalt Pakistaniga maid jagav India. Hetkel näiteks on Indias interneti kasutajaid vaid 4.5% rahvastikust Hiina 8.5% vastu ehk kaks korda vähem. India mängib üldiselt Hiina kõrval sama rolli, kui Brasiilia USA kõrval – mõlemad on ühtmoodi suured riigid, aga raha on neist teadagi kummas.

    Mina oma panused panen igatahes tuleviku suhtes nii regiooni, kui maailma mastaabis justnimelt Hiinale.

  5. Heip!

    Täitsa lahe võrdlus kuigi hetkel see vahe pole nõnda suur kui usa ja brasiilias. Rahva kogutoodangut võrreldes on Indias inimese kohta 500 dollarit aasta ja Hiinas 1000 dollarit aasta (siin käis hilju suurelt uudistes läbi, et Hiina ületas 1000 dollari piiri). Eestis on teatavasti alla 10 000 dollari aasta (viimast täpset arvu ei ole uurinud).

    Ma ei ole Indas käinud aga Hiina kohta võin öelda, et ühiskond lausa õitseb majandusvabadust nautides. Meile põhjamaa sotsaalmajandusruumist vaadates on siin ikka suht karm kapitalism. Samas kui siin Aasia vaesematest Hiina naaberriikidest vaadatuna, siis Hiina on arenev sotsiaalne ühiskond koos majandusõitsenguga.

    Igatahes eestlane tunneb hiinalses ära tuttavat töö-läbi-õnnelikuks suhtumist, mida võib näiteks vist tikutulega Venemaalt otsida (olen seal ainult reisinud). Eestlasel on juures veel millise-tööga-läbi-õnnelikuks. India kohta ma ei oska öleda aga majanduse seisukohast on nende kastisüsteem ikka häiriv tegur, sest kindlasti jäävad osad andekad inimesed tahaplaanile valesse kasti sündimisega.

    Kui progemise koha pealt vaadatunda, siis jah Hiina jääb Indiale tublisti alla, sest progemisel tuleb lihtsalt hiina keel takistuseks. Ma arvan, et siin käib nõnda, et noored, kes inglise keelt ei mõika, ei satu nõnda lihtsalt progemise juurde ning need kes mõikavad, neid pimestab inglise keelena kaasaskõivad igasugu sebimise tööd, mis on miskipärast noorte silmis ägedamad.

    Siiski on Hiinas asjad muutumas, sest uuem põlvkond õpib inglise keelt juba mudilast peale ning nende seas on inglise keele tedmine juba tavapärane. Näiteks hiljuti nägin töökuulutust, kus otsiti inglise keele õpetajat 2-3 aastatele lastele (oot-oot, kas nad juba räägivad..ehe see pole vist tähtis) ning palgaks pakuti suht tavapärast 300 krooni tunnist. Seega uul noorel põlvkonnal tähestik varem selge kui hiina 926 põhilist hieroglüüfi.

    Nüüd tuli veidi pikem postitus… 🙂

  6. Pole jah selle India asjaga päris kursis, aga too kastisüsteem, niipalju kui mina sellest kuulnud olen, võib ikka väga, väga pärssiv olla.

Kommenteerimine on suletud.