Number rikub meest

vang
(Ulme)filmides on tihtipeale orjastatud ja vangistatud inimestele pandud nimede asemel numbrid. Sellega püütakse tekitada nägemust neist kui individuaalsuseta isikutest, rohkem masinatest kui inimestest. Neid kujutatakse osakesena massist, keda pole vaja üksikult eristada.

Mõnda aega on kõikvõimalikele tehno-vidinatele (mobiiltelefond, arvutid, mp3-mängijad, mängukonsoolid jne) üha enam ja enam panud nimede asemel numbreid või tähtede ja numbrite kombinatsioone. Miks tootjad nii teevad?

Ajal kui mobiilimudeleid võis näppude ja varvaste peal üles lugeda, polnud asi nii hull. Oli olemas Nokia 5110 ja veel mõned mudelid, mis kõigil meeles püsisid. Aga praegu? Nokia on võtnud kasutusele praktiliselt kõik neljakohalised numbrid, Sony Ericsson on lisanud kolmele numbrile ka kaks tähte. Number on omapärane vaid siis kui seda ei kasutata massiliselt. Kui on olemas vaid üks Agent 007, teavad seda kõik, aga kui oleks popid agendid ka 1265, 0043, siis efekt kaoks hoobilt.

Kumb jääb paremini meelde kas “iPod Nano” või “MSI MP-533FM”, kas “Acer Ferrari” või “HP NX6325”, kas “Nokia N-gage” või “Siemens CF110”. Pole vist kahtlustki. Sõnal, olgu kui jabur või tobe tahes, annab asjale isikupärasuse, meeldejäävuse. Number on anonüümne, mittemidagiütlev.

W810i sobib prototüübi nimeks kui seda tehases insenerid kavandavad ja nende jaoks võib igal tähel ja numbril mingi tähendus olla W seisab “walkmani” ees, 8 on tüüp, 1 on seeria, 0 ja i tähendavad tont teab mida veel. Aga kui see telefon ükskord poodi jõuab siis peaks mudel saama nimeks näiteks Walkman ja sinna järgi veel maksimaalselt 1 number, aga mitte enamat.

Ma olen veendunud, et nimega toode müüb ennast paremini. Aga miks seda tootjad ei usu? Kas mudeleid on nii palju, et enam ei suudeta originaalseid nimesid genereerida? Aga kuidas Apple oma toodetele nimed suudab välja mõelda?

One thought on “Number rikub meest”

  1. Boeing 737, 747, 757 ja 767 on näited suht heast numbrite kasutamisest nimena. Nokia puhul oli kunagi, kui telefonimudeleid oli korraga tõesti paar-kolm tükki korraga välja lastud, süsteem samuti täitsa ok, numbrid järgisid konkreetseid standardeid (5110 oli lihtne odav noortetelefon, 6110 äriklassi telefon, 8110 rõhus väikestele mõõtmetele ja 6110-ga samale funktsionaalsusele), siis praeguseks on kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Teate, mis erinevus on 6120 ja 6130 vahel? Mina ka täpselt ei tea. Lisaks sellele, et on hirmus palju erinevaid numbreid tootenimedena, on tooteperekonnad ka täiesti sassis.

    Minu arusaama järgi liiguvad erinevad tooteharud erinevates suunades, seejärel jälle kuskil põimudes. Ka tootenumbrid võiksid ideaaljuhul seda väljendada, nii et süsteemi teades võiks olla juba numbrit nähes arusaadav, mislaadse telefoniga on tegemist. Lisaks muidugi oleks igal numbril ka nimi järel, millega paralleelselt telefone nimetatakse. Paha ei teeks ka see, kui uuemad ja rohkemate funktsioonidega telefonid oleksid ka suurema numbriga vanadest, mitte nagu 98. aastast pärit 6110 ja 2004 tulnud 6100. Ametlikes brošüürides oleks number ja nimi koos mainitud. Nimed peaksid väljendama tooteperekonda ja olema sarnastest teemadest. Kui tuleb välja uus hüpoteetiline telefon 5750 Maple, siis kuna tegemist on lehtpuude-sarjast nimega, võib juba eeldada et tegemist on tavainimese soodsama hinnaklassi telefoniga, sees on need ja need omadused, kuid mitte infrapunaliidest ja Bluetoothi. Äriklassi telefon 8750 Bowtie võiks aga rabada stiilse välimuse ja kõigi äriklassi lisadega, võibolla sisaldada ka paari teemanti ja laserkaardikeppi, Bluetoothist rääkimata.

Kommenteerimine on suletud.