Kes helistavad infotelefonidele?

1188
Algatuseks tuleb tõdeda, et ma ise pole mitte kunagi ühelegi infotelefonile helistanud ja minu juuresolekul on neile helistatud umbes 3 korda. Kõik on iseenesest omapärased lood ja toon need siinkohal ära (ajaliselt ei pruukinud nad sellises järjekorras muidugi olla):

Esimene kord sai kõrtsis miskit tähistatud ja ühel hetkel tekkis arutelu, et kas Eesti hümni kolmandas salmis on kõigepealt “armas” ja siis “kallis” isamaa või vastupidi. Infotelefonilt sai õige vastuse, et ikka “armas” ja siis “kallis”.

Teine juhtum, mis meenub, toimus väikse seltskondliku napsutamise taustal. Läksime vaidlema, et kumb on lõuna pool, kas Viljandi või Pärnu. Tuli taas infotelefonile helistada. Vastus, mis saime oli päris naljakas – “Mõlemad on lõuna pool”. Infotelefoni neiu nimelt vaatas kaarti ja tuli järeldusele, et Tallinnast vaadates on mõlemad asulad lõuna pool.

Kolmas juhtum leidis aset ööl vastu 2. aprilli aastal 2005. Sattusin olema samas seltskonnas Andrus Kivirähkiga ning taas ei olnud inimesed enam kained. Kivirähk helistas infotelefonile, et teada saada, kas paavst on juba surnud. Vist ei olnud veel sel hetkel.

Need kõik lood leidsid aset mitu aastat tagasi. Viimane kord, kui sõpradega rabas olles kerkis üles küsimus, et mis teosest on tegelane Huntaugu Miina, siis enam ei helistanud keegi infotelefonile vaid ma lihtsalt guugeldasin oma mobiilibrauseriga. Õige vastus on muidugi Eduard Vilde “Mahtra sõda”.

Kes helistavad tänapäeval veel infotelefonidele (ja kas nad teevad seda kaine peaga)?
Kes kasutavad kõikvõimalikke äri- ja infokatalooge? Mina olen olnud kogu aeg arvamusel, et need paksud raamatud kõlbavad vaid kontorites haamri asendajateks või selleks, et midagi raskuse alla panna.
Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.

Ning sellepärast ma annangi alati keelduva vastuse kui mulle nendest eelmainitet projektidega tegelevatest asutustest helistatakse ja kalli raha eest võimalust pakutakse oma organisatsiooni kohta infot nende andmebaasidesse talletada.

Lõbusad lood seoses infotelefonide ja kataloogidega, aga ka eriarvamused on lahkesti oodatud.

9 thoughts on “Kes helistavad infotelefonidele?”

  1. “”Sama lugu ka veebilehtedega 1882.ee, 1188.ee jt.

    Miks ma peaks neid kasutama, kui igast teisest otsingumootorist saan ma palju rohkem vastuseid. Milleks need kataloogid, kui on olemas Google? Mina neid ei kasuta ning ma arvan, et minusuguseid on päris palju.””

    Mina kasutan küll 1182 kodulehte. Esmalt just telefoninumbri omaniku otsinguks. Kui sealt ei leia siis klõpsan googlesse et mingitki vihjet saada. Sellest aspektist jäävad otsimootorid infoliinile alla.

  2. Helistan ikka sageli. Just siis, kui oled liikumas punktist A->B ja pn vaja mõne asutuse numbrit. Esiteks ei ole roolis üldse ilus telefoniga rääkida, aga veel inetum oleks pisikese moblaekraaniga browse’ida ja googeldada. Igaljuhul lihtsam helistada.

    Või rongi ja bussiinfot. Ei ole peas need rongi ja bussiinfode otsenumbrid. Seega lihtsam helistada sellele numbrile, mis tean ja tipsid siis ütlevad. Jällegi oleks mobsiga brausimine ju õudne piin.

    Samuti 1182.ee kodukas on abiks. Kui mul on vaja näiteks ehituspuitu müüvaid firmasid Tallinnas, siis suurima valiku leiab kindlasti sealt. Google’ist saaksid ka paari esimese lingiga kätte MÕNE, aga, et sul VALIK oleks, on parem 1182.

    Paberraamatuid, tuleb tõdeda, ei ole tõesti aastaid kasutanud.

  3. Tõsi, pean möönma, et olen ise ka 1182 lehte telefoninumbri omanike kindlakstegemisel kasutanud… kuigi viimasel ajal on google ka selle teenuse jaoks kõrvale tekkinud. Nii mõnedki salastatud numbrid on mõne veebi kontaktandmete hulka sattunud.

  4. Kasutan infotelefone 2-3 korda kuus. Põhiliselt siis, kui olen arvutist eemal ja ei saa vajalikku telefoninumbrit otsimootoritest otsida. Enamasti kasutan infotelefone sekretäri rollis – kõne vajalikule isikule või firmale edasi suunamiseks. On ju mõnikord vaja helistada kellelegi, kelle numbrit telefonis kohe kindlasti ei ole. Näiteks kui võõras linnas olles autorehv katki läheb, suunab infotelefon kõne lähimasse lahtiolevasse rehvitöökotta. Või mõne spetsiifilisema kauba otsingul – helistad infoliini abiga läbi paar ettevõtet, kellest enne midagi kuulnudki polnud ja sõidadki kohta, kus vajalik vidin sind juba ootab.

    Tõsi, olen olnud seltskonnas, kus keegi küsib infotelefonilt mõnd liikluseeskirja punkti või välisriigi valuuta kurssi. Sellistel puhkudel on muidugi tegemist raha raiskamisega, sest internetist saaks niisuguse info ise palju kiiremini kui telefoniliini kaudu kuulates, kuidas keegi teine sama otsingut teeb.

    Ise olen infoliinilt palunud ka juhendamist mõne tundmatu aadressi otsimisel. Kui GPS-i parasjagu pole ja bensiinijaama-wifiga ei viitsi jändama hakata. Eriti abiks on infoliinid võõrastes riikides, kus inimesi-kohti veel ei tunne ja sisseharjunud kontaktidevõrku veel ei ole.

    Eestimaiste infoliinide puhul on kõige koledamad nende kodulehed. Siiski on need nii hästi indekseeritud, et ronivad vägisi otsingutulemustesse oma sisutu ja mittemidagiütleva infoga, enamasti on sealt väga raske vajalikku kontaktnumbrit või linki leida, tuleb ikka mitu korda nende keskkonnas ringi klikkida. Aga saan neist aru. Muidu poleks neil üldse liiklust ja reklaamitellijad saaks liiga ruttu aru, et neile üüratu hinnaga müüdud pinnad on tegelikult puhas petukaup.

  5. Sama, et kasutanud mõnele numbrile edasi suunamiseks, kui netti käepärast pole. Kiirem, kui hakata seda mobiilinternetis otsima.

  6. ma aegajalt üritan kasutada, aga suht mõttetu üritus.
    nt viimati tahtsin mingit bussiaega. no tean, et konkreetsel marsruudil käib rohkem busse, kui ise netist leidsin esimese hooga. mõtlesin, et teen elu lihtsamaks ja helistan infotelefonile. sealt loeti ette täpselt need, mis ma ise leidnud olin ja tegelikult ma teadsin juba niigi rohkem.
    kui ma siis arvasin, et nad on infotelefon ja võiks ju rohkem teada, kui Bussireiside lehel kirjas, siis öeldi, et ega neil ka mujalt otsida pole.
    nii et..

  7. mina.

    küsin tel. nr-eid, teenuseid (kas tallinnas vihmavarje parandatakse, ahh?), kaupluste lahtioleku, täpsemalt, sulgemisaegu. nojah, võiks ju meeles pidada, aga nt toidu\ riiete osakond pannakse eri aegadel kinni, tööpäeval\ pühapäeval eri ajal.

    eesti veebilehed annavad siiski informatiivsema tulemuse kui google üldotsing. kasutan neid kõiki läbisegi, google, neti, 1182.

  8. Noh, esiteks hakkan ma kõrtsust liikuma tavaliselt siis, kui takso on ainus ühistransport, mis veel töötab. Et taksosi võib nii mõnelgi nädalapäeval vähe olla, siis pole eriti muud võimalust kui infotelefonist suunata lasta. Just suunata, sest see on kiirem kui numbri kirjutamine ja uuetsi valimine. Ja see on vaid üks näide. 😛

Kommenteerimine on suletud.