Häda ja viletsus – Internet Explorer 7

ie7
Tahtsin juba hommikul uuest IE-st kirjutada, aga seitsmendat versiooninumbrit kandev Microsofti brauser õnnestus alles hetk tagasi läbi häda peale installida. Et ma pidin sellepärast päris kõvasti oma aega raiskama, ei saa loomulikult mu jutt eriti kiitev olema.
Loe edasi: Häda ja viletsus – Internet Explorer 7

Google, kes siis muu: Docs & Spreedsheets

docs
Technic Kitcheni ametlik kuuglikajastaja siinpool. YouTube’i ostust kirjutamise hetke magasin maha, seda kajastati mujal juba piisavalt. Tegelikult pakubki mulle rohkem huvi Google Docs & Spreedsheets nimeline värgeldus. Kiidulaulu alga.
Loe edasi: Google, kes siis muu: Docs & Spreedsheets

Number rikub meest

vang
(Ulme)filmides on tihtipeale orjastatud ja vangistatud inimestele pandud nimede asemel numbrid. Sellega püütakse tekitada nägemust neist kui individuaalsuseta isikutest, rohkem masinatest kui inimestest. Neid kujutatakse osakesena massist, keda pole vaja üksikult eristada.

Mõnda aega on kõikvõimalikele tehno-vidinatele (mobiiltelefond, arvutid, mp3-mängijad, mängukonsoolid jne) üha enam ja enam panud nimede asemel numbreid või tähtede ja numbrite kombinatsioone. Miks tootjad nii teevad?
Loe edasi: Number rikub meest

Picasa Web Albums – jälle midagi uut Googlelt

picasa

Google lajatab uute teenustega nii tihti, et varsti on vist lihtsam rääkida nendest asjadest, mida Google’il veel pole.
Nüüd on hakkama saadud veebialbumiga – Picasa Web Album – väga ajakohane teenus taaskord (kirjutame meiegi siin tehnoköögis viimasel ajal piltide hostingu teemadel üsna tihedalt). Loe edasi: Picasa Web Albums – jälle midagi uut Googlelt

alpha, beta… Bon Echo (tulevane Firefox 2)

Bon_EchoA2.jpgOi mulle meeldivad kõikvõimalikud alfad, beetad, gammad ja kuidas neid eelversioone veel ka ei nimetataks. Kui vähegi võimalik installin programmist kohe uue beetaversiooni peale. Täna avastasin, et saadaval on Firefox 2 Alpha koodnimega “Bon Echo”.

Esimese asjana hakkab silma, et tab’ide sulgemine käib nüüd sarnaselt Operale iga tabi nukast, mitte paremalt servast nagu varem. Ümberharjumine võttis natuke aega, aga olles päev otsa kasutanud uut varianti, tundub juba üsna mugav. Teine uuendus, mis kohe silma torkas on tektsiväljadel pakutav speller. Loomulikult ei suutnud ma süsteemi eesti keelt spellima panna, aga lootust on, et äkki (tulevikus) kuidagi saab. Hetkel on speller seotud Thunderbirdiga ja tolle eesti keele speller omakorda seotud OpenOfficega – topelteksportimisega mina hakkama ei saanud. Loe edasi: alpha, beta… Bon Echo (tulevane Firefox 2)

Google’i tasuta lõunad

Google.com pritsib oma tasuta teenuseid ja programme kiiremini ja rohkem kui kunagi varem. Hetkel vaatasin kiirelt üle, et mis mul nende väljapakutust kasutusel on:

Gmail oma peamiseks postkastiks ja Google Analytics toreda statistikaprogrammina, mis hetkel küll mõlemad vist kutsetega registreerimist nõuavad. Kes soovib siis gmaili kutseid on mul hunnikute viisi.

Uuematest asjadest Google calendar. Üldiselt olen varem proovinud, aga pole kunagi ühtki arvutis peetavat kalendrit suutnud pidada. Põhiliseks mureks ongi see, et ma tahan oma kalendrile ka teistest arvutitest ligi saada ja igasugu eksportimised ning mälupulgal kaasaskandmised on palju tülikamad kui asju pabermärkmikku üles kirjutada. Seega selline veebipõhine kalender sobis mulle justkui rusikas silmaauku, lisaks ühtib see kõigi teiste kasutatavate google toodangutega ja omal valikul on võimalik päevakavast teistelegi ülevaade teha. Mugav.

Loe edasi: Google’i tasuta lõunad

Tulevikus keegi meil ei maleta

Kasutades Andrise kergekäeliselt antud luba siin tehnoblogis oma äranägemise järgi kirjutada, mida heaks arvan, käin välja kaks teesi. Need on mul juba tükk aega peas keerelnud ja otsisidki sobivat avaldamiskohta.

1. tees: Inimesed ei oska tuleviku tehnoloogiaarengut pikemas perspektiivis ette ennustada.

Aegajalt vaatan tulevikust pajatavaid ulme- ja muid filme ning muhelen vaikselt. Eriti õpetlikud on need filmid, mis ontehtud mõni(kümmend) aastat tagasi ja jutustavad meie olevikust ehk siis 2000 ja peale aastatest. Näide: Hiljuti vaatasin “Back to the Future” triloogiat ja selle teises osas käivad peategelased ka lähitulevikus ära (2015, kui mu mälu mind ei peta). Sealses tulevikus on lendavad autod, ise parajaks muutuvad rõivad, näpujälgedega isikutuvastussüsteem, rääkiv maja jms. Aga arvake kuidas vana McFly vallandamisteate sai. Faksiga! Aparaat, mis juba praegu 2006 on unustusehõlma vajumas. Internetist polnud haisugi.

Kõige paremini kirjeldab tuleviku-maailma minu meelest Dilberiti-mees Scott Adams raamatus “Dilberti tulevik”, kus ta väga lihtsal selgeks teeb, miks kõik Star-Trek-Warsidest tuntud tehnikasüsteemid tegelikusses kunagi tööle ei hakka. Põhjus peitub muidugi inimese loomuses. Tasub lugeda igaljuhul.

2. tees: Inimesed on ebaratsionaalsed
Hetk tagasi tuletas mulle elav näide seda lihtsat tõdemust meelde. Sajab ladinal vihma ja akna tagant sõitis mööda tänavapesuauto. Kui on ülesanne antud pesta, siis tuleb pesta. Rohkem sõnu pole vist vaja.

Veebimaailmas on samad lood.

PS. Pealkirjas parafraseerisin üht suht mõtetu bändi ainukest õnnestunud laulu “Tulevikus keegi meid ei mäleta” pealkirja. Midagi sellist oli sellest laulupealkirjast saanud kui täpitähed kaotada.