MS Live Drive ning analoogid

Viimasel ajal on hakanud ilmnema netis tavaliste veebiruumi pakkujatele lisaks spetsiaalset failimajutust pakkuvad. Tegelikult on sellised teenused juba pikalt olemas olnud, kuid 50MB hot.ee intranetti on suht raske korralikuks failimajutuseks pidada – kunagi mahtus 1.44MB flopile ka kolm mängu ära, aga tänapäeval läheb vähegi pikema Wordi failigagi selle ruumiga kitsaks, sama lugu on nende mõnekümne megaste limiitidega.

Õigemini öeldes, asi polegi mitte niivõrd mahtudes, et kui suur mingi fail on, vaid selles, et dial-up ajastul, mil 10 megase Flash 4 installifaili allatõmbamine läks parimal juhul tunniga, halvemal juhul katkes ühendus ära ja kogu ettevõtmist tuli paar korda korrata, tundus 50 MB igati piisav ja mõttekas ruum. Tänapäevaste püsiühenduste juures, kus Elion lubab oma digi TV kasutajatele peatselt isegi 12 MB allalaadimiskiirust, tunduvad need numbrid rohkem vaimuvägistamise ja vana opel kadetiga vormelivõistlusele ronimisega – kõik vaatavad ja naeravad, aga lõpuks sõidab keegi sulle sisse, kuna sa ei suuda piisavalt kiirelt eest ära kobida.

Seega, juba veidi aega on turul olnud kasutajate failidele vähe suuremat kettamahtu pakkuvad teenused, kus juttu on megade asemel juba gigadest, näiteks Xdrive, Omnidrive või igamehe tasuta (enamus nendest teenustest on siiski ju vähemalt mingis osas tasulised) GMail Drive, kuid see viimane kõigub vaevu vaevu legaalsuse piiril, kasutades oma andmete salvestamiseks GMaili kontot. Pealegi on sellel tõsised piirangud, kuna failide maksimumsuurus on vaid 10MB ning keelatud on igasugu .exe ja muud taolised potensiaalselt viirusi sisaldavad failid. Täpsemat võrdlust erinevate pakkujate kohta võib lugeda TechCrunch’ist.

Nüüd aga on ka suured tegijad lavale ronimas.

Yahoo kohta vaid arvatakse, et ta midagi vastavat võib välja tuua. Google kohta on rohkem teada, on välja tilkunud, et neil on plaanis oma tulevase uue teenusega GDrive “hakata salvestama 100% kasutaja failidest.” Väga ambitsioonikas ütlemine. Kurjad keeled räägivad, et Googlel olla oma süsteemide tarveks üle maailma püsti miljon serverit, eks paista mis sellest tuleb, ressursse ja teadmisi peaks jaguma. Google keeldub sellel teemal üldse kommentaare jagamast, kuid aravatavsti enne järgmist aastat midagi oodata ei ole.

Kõige konkreetsem on seega olnud hoopis Microsoft, töötades täiesti avalikult või vähemalt maha salgamata projekti kallal, mille nimeks on Live Drive. Idee järgi peaks kasutajad saama seega ligipääsu oma failidele, filmidele, muusikale ja milleleiganes ligi ükskõik kust kohast ja ükskõik mis seadmega.

Aravatavasti saab Microsoft oma teenusega ka ennem valmis, kui Google, kuid see tuleb sellest, et neil on palju vähem probleeme lahendada – Microsofti teenus on tasuline, Google soovib arvatavasti pakkuda kogu seda õne ja rõõmu, mida failide hoidmine kaasa toob, oma kasutajatele tasuta. Selline ruumi ning bandwidthi kasutus on aga kõike muud kui odav ja Google pole ometi mõni heategevusasutus.

Fakt on, et andmed liiguvad kõvaketta pealt netti, suur osa dokumendihaldusest on seda juba teinud, ka meedia on vabalt netist tarbitav – milleks hoida mp3 faili enda kõvakettal, kui suvalise flash-is tehtud pleieriga saad seda otse veebist kuulata ning seda mitte vaid kodustes tingimustes oma arvuti taga, vaid praktiliselt igalpool. Nüüd on järg ka kõige muu käes.

RSS vs. Atom vs. GDATA

Google on välja tulnud uue syndication (eestikeelset vastet paluks) protokolliga GDATA (Google Data APIs), mis peaks asendama (vähemalt osaliseltki) RSS-i ning Atomit. Via Web 2.0 Explorer.

Põhimõtteliselt meenutab antud Frankenstein vana ja tuntud Atomi syndication (endiselt, eestikeelset vastet palun) formaati, ainult vahega, et nende versioonis on rohkem võimalusi, täpsemalt – lisandunud on otsinguvõimalused, kus server ei vasta enam mitte mingi kindla kirjega vaid otsinguväärtustele vastava andmevooga. Lisandunud on ka kontroll, et kui vahepeal keegi parasjagu muudetavat kirjet ise muuta jõuab, siis ei lähe muutus läbi ning väljastatakse vastav teade – väga kasulik, kui suurem hulk inimesi korraga ühtsete andmete kukil istuvad, et ei teki sellist varianti, kus omast arust salvestad asja ära, aga tegelikkuses juhtub ei tea mida, kuna keegi teine tegeleb hetkel samade andmetega.

Kas seda süsteemi nüüd eraldi GDATAks kutsuda, see on veidi kahtlane, tegu on siiski vaid advanced Atomiga või miski sellisega, väga vajalikud muutused, aga sama hästi võiks ma ka ise mingid väiksed lisad sinna juurde mõelda ja siis juba oma nime all välja anda.